Pilguheit müstilise maailma loori taha


Pilguheit müstilise maailma loori taha
Repro

Mõtlemise asemel tunnetada, analüüsimise asemel tajuda, kuiva õppimise asemel kogeda. Isiklikult läbikogetu, sisekaemus ja vaimne kasvamine on need, mille kaudu maailmale läheneda saab.

Ikka ainult seestpoolt väljapoole, ja mitte vastupidi, on Eesti suurimaid müstitsiste ja teadmamehi Gunnar Aarma veendunud.

Tema raamat “Mida paljud ei tea. Müstika ja maagia” on laiahaardeline pilguheit idamaade elutunnetusse ja vaimsetesse traditsioonidesse. Olgu hinduism, budism, taoism, šamanism, islam, judaism, esoteerika, jooga, sümboli- või värvuseõpetus, püramiidid või mandalad – iga peatükk on põnev ja nauditav avastusretk koos erudeeritud giidiga.

Kuigi kirjeldatud religioonifilosoofiad erinevad üksteisest paljude pisiasjade poolest, on nende maailmanägemus kattuv – peamine eesmärk on vaimsuse ettevalmistamine müstiliste ja empiiriliste kogemuste väljakandmiseks ning kõrgemaks teadvusastmeks.

Selline maailmavaade tugineb sageli silmale nähtamatule, energeetilisele ja metatasandi maailmale, mille olemasolus on põhjust kahelda sama vähe kui selles, et olete olemas, kui seda artiklit loete. Ühtlasi arutleb autor selle üle, miks lääne inimene ja ühiskond on jõudnud sisemise kriisini ja mis võiks meid sealt välja aidata või vähemalt hoida veelgi sügavamale kukkumast.

Vaid kaks miljondikku hoomamist

Raamatu algusread panevad jahmatama. Nimelt väidavad tänapäeva Jaapani eesrindlikud teadlased, et kogu inimkonna teadus on avastanud ja registreerinud aegade algusest kuni tänapäevani ainult ühe miljondiku sellest teabest, mis meid tegelikult ümbritseb ja millega me pidevalt kokku puutume.

Seotud lood:

“Teadlased on jõudnud meile palju avastada, aga seda üksnes piiratud raamides. Ainult teadlaste eliit hakkab tänapäeval mõistma, kui vähe me teame tervikust. See üks miljondik on kaduvväike osake, mis ei räägi meile kahjuks midagi sellest, et elame aegade algusest peale bioenergia väljade mõjupiirkonnas.”

Siiski saab lugeja oma hingerahustuseks teada, et on veel teinegi miljondik teavet, mille moodustavad nn esoteerilised teadused, okultism, paranähtused, metafüüsika jms. Seda teavet teistele tõestada ei saa, kuid saab tõestada igaüks endale, läbi oma sügavama tunnetuse, kasvamise ja praktiseerimise.

Kõik on laetud ja kiirgab energiat

Aarma kirjutab: “Igal inimesel, loomal ja taimel on oma bioväli. Kõik Mendelejevi tabelis kirja pandud elemendid kiirgavad energiat. Ja mitte ainult elemendid, s.t meid ümbritsev mateeria, vaid kiirgavad ka valgus, elujõud, magnetism, mehelik ja naiselik printsiip, helid, värvid, uni ja surm. Aatom koosneb jõust, järelikult on aatomeist koosnev inimese keha mitmesuguste jõudude koondpunkt. Kas me neid süsiniku, vesiniku, lämmastiku, hapniku jne osakestena kujutame, pole tähtis. Meile on need algosakestes toimuvad jõud nähtamatud ja tunnetamatud. Neid jõude ei muretse meie organism endale ise, vaid me saame nad Suure Looduse varakambrist. Need jõud voolavad meisse pidevalt sisse ja jälle välja. Meis toimub pidev “ainevahetus” ja sellega ka pidev jõududevahetus. Varem arvati, et inimorganism uueneb seitsme aastaga. Tegelikult toimub see aga juba paari kuuga ja me võime oma keha võrrelda pigem pidevalt uueneva leegiga kui mõne püsiva esemega.”

Nii nagu igal elusolendil, asjal ja teol on oma energia, on seda ka igal mõttel. Mõte elab teadvuse produktina lühemat või pikemat aega iseseisvat elu, olenevalt jõu intensiivsusest, millega ta välja saadeti. Hea mõttega luuakse ingel, halvaga kurat. Jõud, mida mõtlev ja fantaseeriv inimene ellu kutsub, mõjutab omakorda teisi inimesi, olenevalt nende vastuvõtlikkusest ja tundlikkusest. Nii polegi midagi imestada, et telepaatia teel saab suhelda tuhandete kilomeetrite taha, mõjutada asjade käiku ja “lugeda teise mõtteid” ning et tervendamiseks, aga ka energeetiliseks üleslaadimiseks on läbi aegade kutsutud appi nii taevaseid kui maiseid vägesid.

Teadlased nimetavad seda, mida nad ei oska seletada, meelepetteks või eksikujutluseks. Usklikud nimetavad seda jumalaks, ravitsejad looduse väeks, nn uusesoteerikud universumi energiaks. Sõltumata nimekujust on aga kõige olulisem sellest jõust teadlik olla ja teda hoomata, ka kasutada ning suunata, kui see pole seotud isiklike madalate instinktide ja soovide rahuldamisega.

Loobumine tähendab saamist

Loe veel

Tiibetlastel on ütlus, et hingus on hobune ja meel on ratsanik. Vähendades hingamissagedust, väheneb aju verevarustus. See tähendab, et kui iga uus hingetõmme toob meile uitmõtte, siis läbi hingamise aeglustamise saame sellisi kontvõõraid mõttekülalisi vähendada. Koos hingamisega saame ka praana ehk elujõu liikumise oma kontrolli alla. Vabalt voolava elujõu läbi hoiame end tasakaalus, terve ja tugevana.

Meis, lääne inimestes ja meie ümber on tihtipeale üleküllastumus nii mõtetest kui asjadest. Mõelgem korraks kas või oma elutoa peale. Liiga palju esemeid? Või magamistoa peale. Võib-olla on seal asju, mis magamistoa energiavälja hoopiski ei peaks kuuluma. Või köök – kas kõik need imepärased potsikud, topsikud, vidinad ja suveniiripudinad on ikka vajalikud? Oeh...

Mulle on kolimine alati olnud suur kergendus. Nii saab “plats tühjaks”. Kui meie pere aasta tagasi elukohta vahetas, nautisin iga päev, kui palju ruumi oli me ümber, just vaimses plaanis. Alates suve lõpust tunnen, kuidas asju aina kuhjub. Juba on neid täis ka kõige kõrgemad kapipealsed! Nädalavahetusel maalt linna tulles on nii lihtne võtta kotitäite kaupa asju kaasa, ainult et linnaasjadest ei raatsi midagi ära visata. Rakutasandil hakkab selline liiasus närviliseks tegema, surub hingamisele ja kärbib tiivasirutusi.

Aarma rõhutab korduvalt, et kriisi sattunud lääne inimestel oleks üha enam vaja askeesi, tühjust enda ümber, lihtsust ja looduslähedust. Ta tuletab meelde ilusa mõtte, et loobumine liigsest pole mitte ilmajäämine, vaid saamine. Osakem siis loobuda.

Aastate jooksul pidas karismaatiline õpetaja ja teadmamees Gunnar Aarma (1916–2001) sadu loenguid ja kirjutas 14 raamatut. Ta oli inimene, tänu kelle armastusele, erudeeritusele ja hingetarkusele on pidet saanud paljud inimesed.