Tõepoolest, meedia pakub meile igas variandis peibutusi, alates vaimustavatest kokasaadetest, ahvatlevatest retseptidest ajakirjades kuni keeruliste ja ennastületavate dieetideni välja. Uuringutega on kindlaks tehtud, et inimene mõtleb söögi peale iga kaheksa minuti tagant. Kes ei teaks ütlust: armastus käib kõhu kaudu.

Olen oma elu jooksul päris palju mitmesuguseid dieete pidanud. Õnneks on minu viimane kehapiinamise “dieet” jäänud juba kümne aasta taha. Nüüdseks olen mõistnud, et kehakaal ei ole pelgalt söömisharjumuste ja kehaliigutamise muutmise teema, vaid ennekõike on see seotud minu vaimse terviklikkusega, minu tundemaailma, uskumuste, arvamuste ja hinnangutega.

Meie keha ja ka kehakaal on otseselt seotud inimese suhtumisega iseendasse, enda väärtustamisega – kas ma olen iseendaga rahul. Tihti kuuleme inimest ütlemas, et kui ma kaaluksin kolm kilogrammi vähem, siis oleks endaga väga rahul, siis muutuks mu elus kõik, siis...

Kas ikka muutub? Ma võin ju alustada kohe täna uut dieeti ja süüa iga päev ainult värskekapsasuppi – kas ma muutun seeläbi paremaks? Ei, kindlasti mitte. Niikaua kui pole muutunud mõttemaailm iseendast ja ümbritsevast maailmast, ei muutu inimese elus mitte midagi ja ei lange ka kehakaal. Võib olla hetkeks, kuid seda kiiremini ronib see tagasi vanasse harjumupärasesse või veelgi kõrgemasse kaalu.

Psüühiline ettevalmistus kõige aluseks

Teemu Ollikaineni raamatu pealkiri “Söö, mida hing ihkab” pani mu hinge helisema. Viimastel aastatel on mul kujunenud arvamus, et minu kehakaal ei sõltu sellest, mida ma söön, vaid kuidas ma suhtun iseendasse ja söödavasse toitu. Toit ei ole minu vaenlane, toit pole ka mu lohutaja — toit on sõber, mis aitab mul tunda ennast hästi ja teha oma igapäevaseid toimetusi mõnuga.

Raamatu autor Teemu Ollikainen on kaalujälgimise teemaga tegelnud aastaid, olles ka ise selles projektis aktiivne osaleja. Aja jooksul on ta kogenud õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, kuid stabiilsust tema ellu ei saabunud. Suurele võidule järgnes mõne aja pärast nukker kaotus. Raske ei olnud kaalu langetada, vaid soovitud kaalus püsima jääda.

Uuringud näitavad, et kümnest kaalujälgijast üheksa langevad tagasi oma vanale mittesoovitud teele. Miks? Iseenda kogemustest lähtuvalt mõistis ta, et probleemi lahendus ei ole õige toiduvaliku, imeravimi või õige kehalise koormuse leidmises, vaid et tema probleem oli tema ise.
Pöördepunktiks sai psühhoterapeut Judith Becki netiintervjuude kuulamine. Judithi peamine sõnum oli: kõhnad inimesed mõtlevad teisiti kui paksud. Kaalulangetamine ei õnnestu seetõttu, et inimesed ei tunne iseennast ega teadvusta, mis paneb neid enda vastu tegutsema.

Edukad kaalulangetajad on leidnud vaid neile sobiva viisi end motiveerida ja saavutatut ka hoida. Nad on kohandanud oma toitumisrežiimi oma eluviisi, isiksuse, temperamendi ja soovidega. Üks järgib kindlapiirilist dieeti, teine loeb kaloreid, kolmas järgib oma vaistu. Individuaalsete tegurite tähtsus on muutnud üha selgemaks. Seega eeldab edukas kaalujälgimine head psüühilist ettevalmistust, mis võib kesta nädalaid, kuid ja mõnel juhul isegi aastaid.

Õnnestumise eelduseks on kaalu langetavate inimeste mõttemallide ja tunnete teadvustamine, et teada saada, mis põhjustab ebatervislikku söömiskäitumist. Emotsionaalne söömine, motivatsiooni kadumine, oma võimetes kahtlemine ja suutmatus leida tasakaalu vastuoluliste sisemiste taotluste vahel on raskused, mille võitmist meile kahjuks ei õpetata.

Paljud kasutavad söömist tundeelu valitsemise ja stressivastase vahendina. Süües neelame alla oma viha, summutame stressi ja masendust. Mida enam kasutame söömist negatiivsetest emotsioonidest ülesaamise vahendina, seda nõrgemaks jäävad teised tundeelu valitsemise vahendid. Suhtumine toidusse seostub pigem tunnetega. Paljud inimesed on saanud ebaterve suhtumise toidusse kaasa juba lapsepõlvekodust.

Määra sõltuvus ja tegele sellega

Teemu Ollikaineni raamat “Söö, mida hing ihkab” pakub teavet psühholoogilistest teguritest, mis moodustavad ülekaalulisuse ja eduka kaalujälgimise tausta, ning annab juhtnööre, kuidas neid õnnestumise eeldusi saab enda jaoks luua, tugevdada ja ka alal hoida. 

Raamatu esimene pool käsitleb tüüpilisi kaalujälgimist takistavaid asjaolusid, mis seostuvad mõtlemise ja tunnetega. Samuti annab see võimaluse uurida iseennast lähemalt.

Raamatu teises pooles kirjeldatakse viise, kuidas probleeme lahendada, mismoodi teha arukas algus, kuidas hoolitseda iseenda ja oluliste asjade eest oma elus, ületada tõkkeid, ning lõpetuseks – kuidas oma elu üle valitseda ning saavutada seeläbi stabiilsus.

Nagu ütleb Roger Gould: “Üks asi, mis mulle selgeks on saanud, on see, et kaloreid lugedes emotsionaalse söömise vastu võidelda on sama hea, kui sohval maratoniks valmistuda. Sellel pole mingit mõtet.”

Enne kui otsustad kaalu langetama hakata, soovitan sul, hea lugeja, see raamat kindlasti mitte läbi lugeda, vaid läbi töötada. Tegu on minu arvates ühe parima abivahendiga iseenda mõistmisel, oma sõltuvuse määramisel (ja mitte ainult söömishäire, vaid sa võid sõna “söömine” asendada ka joomise, trennitegemise, töötamise, mängurluse vms), oma probleemi tuvastamisel ja ka sellega tegelemisel.

Tõeliselt hea käsiraamat. Head elumuutmist!