Eelmisel aastal tehtud uuringust “Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” selgus, et 49% mullu ravimit ostnutest sai võimaluse endale apteegist ise soodsama hinnaga ravimit valida. Paljudel seda võimalust mingil põhjusel polnud ja mõned ei osanud seda kasutada. Rahalistel põhjustel jättis mõnikord ravimi välja ostmata 12% vastanutest.

Hea meel on tõdeda, et patsiendid hindavad kõrgelt retseptiravimite väljakirjutamise ja väljaostmise korraldust. Patsientide hinnangul võtavad paljud arstid-apteekrid piisavalt aega, et selgitada ostuhinda mõjutavaid aspekte – arstid seda, kas retsept on välja kirjutatud toimeainepõhiselt, ja apteekrid seda, millised on tootjate ravimite hinnad ehk kui suur on patsiendi omaosalus.

Uuringute tulemuste põhjal teeb eriti rõõmu see, et patsiendid on valmis veelgi enam tõstma oma teadlikkust, et seeläbi olla aktiivsem partner nii arstile kui ka apteekrile ning mõjutada nii juba märgatavalt oma ravimite hinda.

Esimene samm teadlike otsuste tegemisel on olla detailideni kursis enesele määratud ravimitega. Eesti e-teenuste (sh digiretsept) areng on selleks loonud väga mugavad võimalused.

Kõiki alates 2010. aastast välja kirjutatud digiretsepte saab vaadata riigiportaalist www.eesti.ee ja leida vastuseid küsimustele, kas retsept on välja kirjutatud toimeainepõhiselt, kui palju ületas ostetud ravimi maksumus kehtestatud piirhinda jne.

Toimeainepõhise retsepti olulisus

Arst saab ravimeid välja kirjutada toimeaine nimetusega ehk toimeainepõhiselt ja pakendi nimetusega ehk pakendipõhiselt. Pakendipõhise retsepti sünonüümid on veel brändi nimetusega ja kaubandusliku nimega retsept.

Kuulsaim ajalooline näide toimeainest ja brändi nimetusest on alates XIX saj lõpust turustatud ravim Aspirin, mille toimeaine on atsetüülsalitsüülhape. Kuigi aspiriin on tänapäeval apteegi käsimüügis ja ravimi ostmiseks pole retsepti vaja, oleks teoreetiliselt ravimi toimeainepõhisel retseptil kiri: “atsetüülsalitsüülhape 500mg tabletid” ning pakkuda võiks eri tootjate eri nimetustega pakendeid. Pakendipõhisel retseptil oleks aga kirjas konkreetse pakendi nimetus Aspirin, ja apteeker ei tohiks midagi muud teile pakkuda.

Arst on kohustatud ravimi väljakirjutamisel kasutama toimeaine nimetust, sest siis jääb võimalus apteekri abiga valida endale hinnalt sobivaim ravim.

Samas jääb arstile õigus retsepti kirjutada ka pakendipõhiselt, kui ta toob ära meditsiinilise põhjenduse, miks patsient vajab just konkreetset ravimit.

Pakendipõhise väljakirjutamise õigustatusest saab rääkida ka teatud ravimigruppide puhul (nt bioloogilised ravimid, mikroannustega kombinatsiooniravimid jm).

Meie arstid täidavad üsna kohusetundlikult nõuet kirjutada ravimeid toimeainepõhiselt – 77% eelmisel aastal välja kirjutatud retseptidest olid toimeainepõhised, ning pakendipõhistel retseptidel on üha enam meditsiiniliselt põhjendatud selgitusi.

Ka patsiendid ise saavad vaadata, kas retsept on toimeainepõhiselt välja kirjutatud või mis on meditsiiniliseks põhjenduseks pakendipõhisel retseptil. Retsepti andmeid saab vaadata riigiportaalist.

Toimeainepõhisel retseptil on märge “Toimeainepõhine” (Retsepti detailinfo à Andmed arsti juures à Pakendi kood, nimetus, arv) ja pakendipõhisel retseptil on näha arsti sisestatud põhjus (Retsepti detailinfo à Andmed arsti juures à Asendamatuse põhjendus).

Retseptiravimite hinnad on muutuses

Haigekassa ravimite kompenseerimist reguleerib sotsiaalministri kehtestatud soodusnimekiri. Igas kvartalis avaldatakse soodusravimite nimekiri, kuhu on fikseeritud konkreetsed pakendid ja soodustingimused, millal soodustus kehtib.

Lisaks on kompenseeritava summa juures oluline piirhind, millega on kehtestatud ülempiir, milleni ravimit hüvitatakse. Piirhind kehtestatakse ravimitele, millel on eri hinnaga teisi võimalusi.

Peamine põhjus riikliku piirhinna kehtestamisel on asjaolu, et ühesuguse ravitoimega ravimi eest kõrgemat hinda maksta pole piiratud rahaliste võimaluste juures põhjendatud.

Piirhind on hinnatase, mis arvutatakse sama toimeainega ravimitele apteekides saadaolevatest soodsamate järgi. Piirhinnast hakatakse arvestama ka haigekassa soodustusi, olgu need siis konkreetsel juhul 50, 75, 90 või 100% sõltuvalt haiguse raskusest ja ühe või teise sotsiaalse grupi vajadusest.

Valikuvõimalused apteegis

Hoolimata sellest, et apteekrid nõustavad kõrgetasemeliselt ning ka küsitluses vastanutest kinnitavad pooled, et apteekrid teavitasid neid muudest võimalustest põhjalikult, tasub end ravimi valikuga kurssi viia juba enne apteeki minekut.

Ravimiameti koodiregistrist saab toimeaine nimetuse järgi otsida soodustusega pakendeid. Apteekide kodulehtedel on võimalik end kurssi viia konkreetsete pakendite hindadega apteekides.

Ravimi kättesaadavust apteekidest saab vaadata kodulehtedelt www.raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et saate arstile ja apteekrile olla aktiivne partner ning teha ravimikasutuses ratsionaalseid otsuseid, kui pöörate tähelepanu järgmistele küsimustele.

- Kas retsept on koostatud toimeainepõhiselt?

Toimeainepõhise retsepti alusel saab apteeker pakkuda ja teil on võimalus valida eri tootjate eri hindadega samaväärsete ravimite vahel.

- Mis on meditsiiniline põhjendus ravimi pakendipõhisel väljakirjutamisel?

Pakendipõhisele retseptile kirjutab arst meditsiinilise põhjenduse, miks tuleb osta konkreetse tootja pakend. Juhul kui põhjendus ei anna piisavat selgust, tasub arstiga nõu pidada.

- Kas ostetud ravim on ületanud piirhinda ehk kui palju makstud osast oleks n-ö välditav?

Riigiportaali väljas “Makstud summast välditav osa” näeb nullist suuremat summat, kui ostetud ravim ületas kehtestatud piirhinda.

- Mis põhjusel on kallim ravim ostetud?

Apteek on kohustatud ühe toimeaine piires hoidma müügil ka soodsamaid ravimeid ja apteekril on kohustus neid patsiendile tutvustada. Kui valite kallima ravimi, peab apteeker kirjutama põhjenduse. Põhjendus on näha riigiportaali retsepti detailvaate osas “Andmed apteegis” väljas “Apteekri lisaselgitus”.


Tasub teada

Millest koosneb ravim?

Ravim koosneb mitmest ainest. Inimese tervist mõjutab ravimis olev toimeaine. Muud ravimi koostises olevad ained (nimetatakse abiaineteks) on vajalikud selleks, et toimeaine organismis õigel ajal ja õigesse kohta jõuaks.


2013

Haigekassa

- Haigekassa tasus 2013. a

patsientidele välja kirjuta­tud soodusravimite eest 103,4 miljonit eurot, patsien­did lisasid sellele 48,8 miljonit eurot. Soodusretseptide arv on aasta-aastalt kasvanud. Eelmisel aastal kirjutasid arstid välja 7,5 miljonit soodusretsepti. Ühe soodusretsepti eest tasus haigekassa 13.60 ja patsiendid keskmiselt 6.40 eurot.