Teateid puulaste tegemistest

Puulane oli rahvajuttude järgi kitsi peremehe sulane.

Talupojamõistus võib sellega nõustuda või mitte, aga Kreutzwald on loo nõnda kirja pannud. Tänapäeval on asjad nii ja naa. On sulaseid ja ihneid peremehi, aga puulased neid enam ei ühenda. Puulased on tänapäeval hoopis isesorti inimesed.

2013. aasta sügisel kohtus üks kamp toredaid puidutööst nakatunud inimesi ja otsustas rahvapärast puidutööd õppima hakata. Nimetasid endid kohe ka puulasteks, ning ühendavaks lüliks on nende inimeste jaoks saanud puit ja puidutöö. Ning mitte ainult, vaid käsitsi, vaarisade moodi, raiudes ja lõigates, hööveldades ja painutades, siludes ja lihvides. Nad on justkui uus liik inimesi, kes ei taha kuulata tänapäeva inimeste hoiatusi, et nüüd tuleb suurelt ja palju teha. Nemad teevad käsitsi ja vähe, peaasi et oleks esiisade õpetusi sisse pandud ja puidule elu antud.