Tootsi asula loodab tuulepargi toel siiski püsima jääda

 (1)
Praegu juuritakse Tootsi kunagistel turbaväljadel pinnasest välja kände, mida hakitakse kütteks. Kuigi tuulepargi aluse maa pärast veel kohtus vaieldakse, loodetakse Tootsis, et uued tuuled saabuvad asulasse just koos tuulikutega.
Praegu juuritakse Tootsi kunagistel turbaväljadel pinnasest välja kände, mida hakitakse kütteks. Kuigi tuulepargi aluse maa pärast veel kohtus vaieldakse, loodetakse Tootsis, et uued tuuled saabuvad asulasse just koos tuulikutega.SVEN ARBET

Omal ajal naabruses asuvate turbaväljade ja briketitehase toel kerkinud ning elanud Tootsi asula loodab oma hääbuvast ääremaa staatusest pääseda lähikonda 2500 hektarile planeeritava tuulepargi abil.

Pärast haldusreformi liitus Tootsi vald Halinga valla ning Vändra valla ja alevi ühinemisel loodud Põhja-Pärnumaa vallaga, ent keskustest suhteliselt kaugel oleva asukoha tõttu jääb kunagine turbatööstuse niinimetatud monofunktsionaalne asula ikkagi ääremaaks nii Pärnu kui ka naabermaakondade tõmbekeskuste suhtes. Eks omajagu süvendab seda ka asjaolu, et juba poolteist kuud ei läbi asulat reisirongiliiklus, mis oli piirkonna jaoks oluline, sest kõrvu briketitehasega tiirles Tootsi elu aastakümneid ka raudtee ja sellel asunud suure kaubajaama ümber.

Elanikkond väheneb, töökohti ei ole

Pärast haldusreformi moodustati Tootsi osavald, mis on iseenesest on hea, sest nõnda saavad kohalikud inimesed tänu osalusdemokraatiale siiski mingil määral kogu uue suurvalla asjades kaasa rääkida. Samas näitab ajalugu, et Tootsi elanikkond väheneb aasta-aastalt keskeltläbi 30 inimese võrra aastas – surmasid registreeritakse 30 ringis, sünde neli-viis ja veel annab tooni inimeste ränne, mis üldjuhul viib rahvast piirkonnast minema, mitte ei too juurde.

Kui turbatööstuse hiilgeajal elas Tootsis ligemale 1500 inimest, siis praeguseks on paikset elanikkonda jäänud asulasse poole vähem. Pealegi ei ole Tootsis pärast staažika tohtri pensionile jäämist enam kohapealset perearsti. Tõsi, nii-öelda tõmbekeskustesse rajatakse nüüd valitsuse õhutusel tervisekeskusi, ent kohalikud tunnevad, et nende asutamise juures pööratakse tähelepanu eelkõige kulutõhususele, mitte teenuse paremale kättesaadavusele. Nii ongi Tootsi asulasse jäänud praeguseks vaid pereõde ning arst käib seal vastu võtmas heal juhul korra nädalas.

Seotud lood:
Kui alguses naerdi tuulepargi rajamise plaani peale, et näete – ettevõtjad aetakse sohu, siis praegu käib kõva võitlus selle maa-ala pärast.

Reisirongiliiklus oli Tootsi rahva jaoks äärmiselt oluline ja praeguseni kubiseb sotsiaalmeedia kahetsusest pakatavatest sõnumitest, mida võib näha nii Tootsi, Tori kui ka teiste Lelle-Pärnu raudteelõigule jäänud asulate veebikogukondades. Inimestel on reisirongi kadumisest kahju juba kasvõi sellepärast, et sellega oldi harjutud, kogu elu käis neis asulates raudtee ümber, olles sellega moel või teisel seotud. Nii mõnigi tunnistab, et tunneb end Eesti riigi poolt hüljatuna, Rail Balticust ei looda keegi eriti midagi, vähemalt mitte esialgu, kui ebamäärasust selle ümber on palju.

Leidub siiski üks lootuskiir, mis võiks Tootsi ja ümbruskonna rahva eluolu taas helgema tuleviku poole pöörata. Nimelt susiseb juba mitu aastat projekt, mille järgi rajataks kunagistele turbaväljadele tuulepark. Kahjuks ei ole projekt viimase aasta-pooleteise jooksul aga kohtusaalist palju kaugemale arenenud. Tootsis ikkagi usutakse, et kui Balti riikide suurim tuulepark ligemale 2500 hektari suurusele alale tuleb, naasevad sinnakanti ka ettevõtlus, noored pered ja heaolu.

Nimelt näeb energiaturu seadus ette, et energiatootja, olgu ta siis kestahes, võib teatud raadiuses asuvatele naabritele müüa elektrit ilma võrgutasuta. Just see asjaolu võiks saada maasikaks, mis ennekõike suure energiatarbega töötleva tööstuse ettevõtted Tootsi kanti meelitab. Igatahes usutakse ja loodetakse Tootsis, et küllap kohtuveskid lõpetavad oma jahvatamise varem või hiljem ning tuulepark tuleb planeeritavale alale niikuinii, olgu selle rajajaks siis Sõnajalgade Eesti Elekter, riigile kuuluv Eesti Energia või keegi kolmas.

Võrgutasuta elekter võiks tööstureid meelitada

Kümmekond aastat Tootsi valda juhtinud Kalev Kaljuste kinnitab neid ootusi, märkides seejuures, et Tootsi asula võib tänu tuulepargile tagasi võita palju, mis omaaegse tööstuse sulgemise ja haldusreformiga kaotati. Ta on seisukohal, et kõige suurema põõna pani asulale ikkagi briketitootmise lõpetamine, haldusreform ei mõjutanud ehk nii palju. Reisirongiliikluse lõpetaminegi ei mõjunud kuidagi positiivselt, möönab ta. Kaljuste usub, et praeguse seisakuperioodi aitavad piirkonnas üle elada vaid tugevad kogukonnad ja paiksete inimeste initsiatiiv oma elu ise korraldada.

„Kui alguses naerdi tuulepargi rajamise plaani peale, et näete – ettevõtjad aetakse sohu, siis praegu käib kõva võitlus selle maa-ala pärast,” räägib Kaljuste. „Kui seda tuuleparki ükskord hooga ehitama hakatakse, siis juba ehitamine vajab umbes sadakonda töötajat. Kuna võrgutasu moodustab olulise osa elektriarvest, siis peaks sellest pääsemine olema tähtis argument, et ettevõtjad tahaksid oma tootmise tuulepargi lähistele tuua. Sellest saab ükskord veel piirkonna tuleviku arengumootor ja piltlikult öeldes Ameerika Tootsi rabas.”

Kalev Kaljuste oli 2006.-2009. aastani Tootsi vallavolikogu esimees, 2009.-2015. aastani Tootsi vallavanem ning seejärel viimane Pärnu maavanem, praegu on Kaljuste Pärnu linnavolikogu liige. Tänu oma ametikohale on ta Pärnumaa eluga hästi kursis ning teab rääkida, et osaliselt endisi Pärnu-Jaagupi ja Vändra kihelkonna piire järgiv Põhja-Pärnumaa vald on praegu üsna Pärnu-Jaagupi ja Vändra alevi keskne, kuid Tootsit mingid ajaloolised sidemed nende kahega eriti ei seo. Alguses oligi plaan anda loodavale omavalitsusele nimeks Vändra-Jakobi vald. Samas ei usu Kaljuste ka seda, et Tootsi nüüd inimestest päris tühjaks valguks, sest Pärnu ja töökohad on ikkagi suhteliselt lähedal – 35 kilomeetri kaugusel.

„Raudtee tõi omal ajal muidugi päris palju inimesi Tootsi elama, ennekõike neid, kel juured pealinnas või Harjumaal, sest rong andis neile mugava ühenduse kodukandiga,” kirjeldab Kaljuste paiga arenguid. „Rong on seda tüüpi liiklusvahend, mis sobib tootsilaste rahuliku meelelaadiga. Seal kasutavad inimesed kohapealseks liikumiseks suvel jalgratast ja talvel Soome kelku, see on teistmoodi elustiil ja rong sobis selle juurde suurepäraselt.”

Rohkem kui Tootsile, avaldas reisirongiliikluse sulgemine Kalev Kaljuste hinnangul negatiivset mõju Eidaperele ja Koogistele, kust võivad kaduda ka üheksa viimast külas elavat inimest. Kardetavasti ei ulatu ka Rail Baltic nendesse kohtadesse.

Mis puutub aga Rail Balticusse, siis Pärnumaal kavatsetakse Kaljuste sõnul võidelda kindlalt selle eest, et trassile tuleksid kohalikud peatused ning peale kiiresti Euroopasse viiva rongi pandaks käima ka nii-öelda kohalik rong, näiteks kiirusega kuni 160 km/h marsruudil Tallinn-Riia. Seni aga peab Tootsi, Tori, Eidapere ja teiste selle kandi asulate elanikele turvalise ühenduse suuremate asulate ja linnadega tagama Pärnumaa Ühistranspordikeskus, korraldades ümber või lisades bussiliine.