Üleminekuea vaevustega ei pea leppima
Seda muutuste jada naise organismis nimetatakse üleminekuea alguseks. Naiste üleminekuiga toob kaasa hormonaalsed tormid, mis on kogu maailma naiste keskea loomulik osa. Üleminekuiga ehk perimenopaus kestab keskmiselt 4–5 aastat ja lõpeb menopausiga tavaliselt 51. eluaastaks.
Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku günekoloogilise ambulatoorse ja päevaravi osakonna juhataja dr Brigita Tamm kinnitab, et üleminekuea esialgseteks sümptomiteks võivad olla menstruatsioonitsükli muutused. Naine on jõudnud menopausi, kui menstruatsiooni ei ole olnud vähemalt aasta. Üleminekuiga ei tähenda aga alati seda, et vaevused oleksid tuntavad – paljudel naistel on need tagasihoidlikud ja üleminekuiga saab lihtsalt üle elatud.
Levinumad vaevused
“Üleminekuea klassikalised sümptomid on kuumahood, öine higistamine, unehäired, väsimus, tujukus, peavalu, kontsentratsioonivõime langus, depressioon ja kaalu tõus,” loetleb dr Tamm. “75%-l naistest kestavad üleminekuea vaevused aasta enne ja aasta pärast menopausi saabumist. 25%-l naistest kestavad vaevused üle viie aasta ja 9%-l 70aastastel naistel kaebused püsivad jätkuvalt.”
Naistearst lisab, et umbes 20%-l naistest põhjustavad perimenopausi aegsed hormonaalsed kõikumised ja hormoonitaseme langus sedavõrd raskeid kaebusi, mis viivad elukvaliteedi olulise languseni. Seda nimetatakse patoloogiliseks kliimaksiks, ja neil naistel soovitab dr Tamm abi saamiseks minna günekoloogi juurde. “Kindlasti tuleks günekoloogi poole pöörduda juhul, kui esineb emaka verejookse menopausis – see võib olla ohusignaaliks ning südamerahuks tasub sel juhul käia kontrollis.”
Kaasuvad vaevused
“Menopausis naistel esineb keskmisest enam madalast hormoonitasemest lähtuvalt eritus- ja suguelundite limaskestade atroofiat, mille tõttu hakkavad sagenema põiepõletikud,” teab dr Tamm.
“Lisaks langeb kusepõie sulgurlihase toonus ja võib kaduda kontroll uriini väljavoolu üle, tekib uriinipidamatus pingutusel.
Tupe limaskesta haprusest võib muutuda seksuaalelu valulikuks ja vastumeelseks. Vaagnapõhja lihased atrofeeruvad ja lõtvuvad ning emaka ja tupe seinte allavaje hakkab süvenema. See ei ole eluohtlik haigus ega vaja pöördumist haigla erakorralise meditsiini osakonda, küll aga soovitan selliste kaebuste korral nõuandlas arstiga konsulteerida ja tänapäevaseid ravivõimalusi kasutada.
Kindlasti tuleb probleemide tekkimisel korrigeerida raskuste kandmise harjumust, rasket füüsilist koormust oluliselt vähendada ning kehakaal saada range kontrolli alla.”
Muuda oma elustiili
Menopausi peetakse järkjärgulise vananemisprotsessi alguseks. Siin ei saa loota ainult arstidele ja ravimitele, vaid menopausis ligi hiilivate krooniliste haiguste – näiteks diabeet, hüpertoonia, rasvtõbi jne – ennetamiseks on ülim aeg teha oma elustiilis tõsiseid korrektiive.
Kindlasti tuleb üle vaadata oma liikumis- ja toitumisharjumused. “Menüü võiks muutuda tervislikumaks ja tasakaalustatumaks, misläbi paraneb enesetunne,” soovitab dr Tamm.
“Langetada ja jälgida tasub kehakaalu, et olla ise rahul oma välimusega ning atraktiivne ka partnerile. Kindlasti tuleb päevaplaani lülitada regulaarne sportlik harrastus, soovituslik oleks aktiivselt liikuda vähemalt 150 minutit nädalas. Hea sportlik vorm säilitab energilisuse ning loob rõõmsa meele. Tervise eest hoolitsemine ja positiivne ellusuhtumine on aga õnneliku ja aktiivse elu jätkamise võti – just naine ise saab sellega algust teha oma elustiili muutes,” kinnitab dr Tamm.
