Ajaloolane Aldo Kals: Setomaa vald võiks kanda Lääne-Petserimaa nime

 (6)
Ajaloolane Aldo Kals: Setomaa vald võiks kanda Lääne-Petserimaa nime
Foto: Priit Simson

Ajaloolane Aldo Kals leiab, et kui haldusreformi ajal oleks kõlapinda leidnud kunagi pakutud Lääne-Petserimaa nimekuju, oleks õnnestunud lahendada ühe hoobiga mitu valupunkti.

Kuni viimase haldusreformini 2017. aastal teati setodest ja Setomaast mujal Eestis üsna vähe. Nende vald tekkis nii, et Põlvamaa kaks valda (Mikitamäe ja Värska) liideti Võrumaa Meremäe valla ja osa Misso vallaga. Nii loodud Setomaa vald läks Võru maakonda. Selle kontrolljooneäärse valla kui endise Petseri maakonna koostisosade halduslik staatus oli minevikus teistsugune. Vallale pandud nimi on hariv, aga sellele annab ka küsimusi esitada.

Iga koolilaps, rääkimata seaduskuulekast kodanikust, oleks taibanud, et kui on olemas lääne ilmakaarele viitav vald, siis kusagil peab olema ka idakaare nimega seotud maalapp. Kohe küsimus, miks need ühenimelised alad lahus on? Siit hargneb ajalooraamatut või internetipilve uurides see, et Eesti on lähiminevikus ja koguni topelt, 1940. ning siis veel 1944. aastal ja hiljemgi, langenud oma idanaabri agressiooni ohvriks.

Teisisõnu öeldes tähendab see, et sarnaselt Gruusiale ja Ukrainale on ka meie küljest vägivaldselt ära võetud, okupeeritud ning annekteeritud kontrolljoone taga asuv Ida-Petserimaa ja kolm Narva tagust valda. Eesti mõõte arvestades on tegu hiiglaslike maa-aladega. Need kannatavad võrrelda koguni Euroopa Liidu liikme Luksemburgi Suurhertsogiriigi omaga.

Seotud lood:

Erinevalt grusiinidest ja ukrainlastest, ei tihka enamus meie reakodanikest ja poliitikutest sel teemal aga iitsatadagi. Kunagise orjarahva alaväärsuskompleks annab siin end tunda, aga meil on ruumi arenemiseks ja meeleparanduseks.

On algamas suvi, millega kaasnevad puhkused ja koolivaheajad, reiside ja väljasõitude kavandamised. Kui järgnev pakub huvi, võtke heaks!

Teie reisihuvi saab tuge EV põhiseadusest ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris asuvast ja tänaseni jõus olevast 1920. aastal Tartus sõlmitud Eesti-Vene rahulepingust. Mis tunne teil endal oleks, kui teie piiriäärne kodumaakond või osa sellest naaberriigile kingitaks? Just sellises olukorras on petserimaalased ja Eesti ingerimaalased ning nende järeltulijad.

Olete oodatud Seto Kuningriigi päeval Petserimaa Suveülikooli telki laupäeval, 3. augustil 2019 algusega kell 12. Teekond kuningriigipäevale Tartust Võrru 70 km, sealt 31 km Obinitsa. Omakorda sealt Võmmorski suunas 3 km kaugusel Obinitsa paisjärvest edasi mäkke ja siis paremale pöörates asub Küllätüvä külas Seto Kuningriigi toimumispaik.

On tegemist setode ülimalt sisuka kultuuriüritusega, mis kutsub kaasa mõtlema ja petserimaalaste heaks tegutsema. Iga kaasmaalane peaks külastama vähemalt üht kuningriigi päeva, et teada saada, kes on Petserimaa eestlased ehk setod, kelle ajalooline asuala on lõhestatud ajutise kontrolljoonega. Kahjuks ei suuda paljud meist endale selgeks teha, mis on kontrolljoon ja mis on riigipiir?

Seekordse suveülikooli teemaks on Eesti Vabadussõja sündmused Petserimaal ja selle maakonna osa Eesti riigikaitses. Tuleb juttu ka Petserimaaga seotud Eesti Vabaduse Risti kavaleridest ja soomepoistest. Toimub ka rahakorjandus Värskasse Petserimaa Vabadussamba püstitamise toetamiseks. Telgis on saadaval Petseri maakonna laualipud.