ANNA TEADA, kui tihti pead töö tõttu kodust eemal viibima?
Mõned näited.
URMAS LENNUK
dramaturg
Käin Rakverest Tartusse tööle, see võtab kaks tundi ikka. Ega ma iga päev ei sõida, mõni nädal kaks korda, mõnel sõidan vaid korra – olen rohkem Tartus kohapeal.
Kodused on olnud väga mõistvad, aga endal tekib tunne, et ega kaua niimoodi ei jaksa. Ära ei tasu see kindlasti, ei moraalselt ega materiaalselt.
Sõiduvahendi valin selle järgi, kuidas tuju tuleb, aga enamasti sõidan ikka autoga, sest bussiliiklus on ju halb, õhtuti lausa olematu. Bussiliiklus on meil linnakeskne, regionaalselt seda eriti ei arendata.
ROBERT PAJUSSAAR
Kalla Mööbli omanik
Tegelikult elan ma Kuressaares ja Kalla Mööbel asub ka seal, nii et ma lähen tööle kolme minutiga. Tegelikult viin lapse ka kooli ära, siis kulub viis minutit. Aga meil on seal vahepeal üks väike ummik, mõnikord peab koguni kakskümmend sekundit ootama, et parempööret teha − siis ma lähen nii närvi, nagu oleks Tallinnas juba 20 minutit ummikus istunud.
Tallinnas käin ma ka töö asjus, aga mitte enam iga nädal. Vastavalt vajadusele ja olukorrale, ja siis tulen ikka mitmeks päevaks, mitte ei sõida hommikul kohale, õhtul tagasi. Lennuk oleks üpris mugav, aga et Tallinnas on vaja ringi ka liikuda ja asju ajada, siis käin oma autoga. Tallinna esinduses on meil küll inimesed tööl, aga mul on omad kliendid, inimesed, kellega pean ärijuhina kohtuma
ANDRES ANTON
Muhu kooli direktor
Mina alustan tööle sõitu oma Nõmme kodust kas pühapäeva õhtul või esmaspäeva varahommikul. Mu töökoht asub kodust umbes 150 km kaugusel – oma leivaraha teenin Muhu kooli direktorina.
Kui selle pakkumise omal ajal vastu võtsin, imestas nii mõnigi hea tuttav, et kas mul on ikka ülemise korrusega kõik korras. Arvati, et normaalne inimene ei võta endale kohustust käia tööl kodust nii kaugel. Ega see ei ole ka eriti odav lõbu. Praamisõit maksab. Raha läheb ka bensiini peale. Oma autoga sõites tuleb arvestada veel sellega, et kõik, mis liigub, see kulub. Bussiga liikudes sõltud sõiduplaanist.
Olen tegelikult harjunud juba varasemast ajast kodust kaugel tööl käima. Näiteks kui elasin Tartus, aga tööl käisin Tallinnas. Kõige mugavam see just polnud, aga midagi väga hullu ka mitte.
Minu meelest suudab inimene paljude asjadega harjuda. Ja kui töö on huvitav, ei ole suured vahemaad takistuseks. Minu praegune töö on selline, kus tunnen end väga hästi. Ainuüksi Muhu loodus ja sealsed värvikad inimesed kaaluvad mu meelest üles kõik need väikesed ebamugavused, mis kodust nii kaugel olemine endaga kaasa toob.
Ja ega mina pole ainuke, kes mandrilt saarele tööle käib.
TARMO PIKNER
pensionär
Veel poolteist aastat tagasi pidasin ametit, mis nõudis üsna tihti kodust ära olemist. Aga kuna töö oli nii huvitav, ka majanduslikult tasus selline töökoht ära, siis mind ei häirinud, et pean Saaremaalt Riiga sõitma ning kodus sain käia mitte iga nädal, vaid üle nädala.
Tegelikult otsisin tookord teadlikult rahvusvahelist tööd ning kandideerisin Euroopa Liidu programmi raames Eesti−Läti−Vene projektide juhiks. Tööleping oli sõlmitud mitmeks aastaks. See tähendas, et selline pendeldamine kestis päris pikalt. Aga peret ja ka mind ennast see väga ei häirinud, sest olin varemgi komandeeringutes käija.
Arvan, et eriti noored peaksid end proovile panema ega tohiks jääda koju konutama, kui elu pakub sellist võimalust omandada väärtuslikke töökogemusi mõnes rahvusvahelises ettevõtmises.
