Väidetavalt tehakse seda kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Esmapilgul tundub see nii ka olevat. Biolisandite või biokütuste kasutamise loogika kliimahoiu meetmena põhineb eeldusel, et kütusena põleb kaasajal taimede poolt fotosünteesi käigus seotud süsinik ja protsessi käigus kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris ei suurene. Biokütuste põletamine erineb väga oluliselt fossiilsete kütuste kasutamisest.

Sellest, milles erinevus seisneb ning miks me sisuliselt naftat sööme, loe pikemalt ja põhjalikumalt Eesti Ekspressist.