See on suvekuudele tavapäraseks saanud olukord Kohtla-Järvel, aga mitmes teiseski linnas, kus puhastusseadmete jääkmuda kompostitakse. Näiteks Viljandis on aastaid olnud tavaks, et linna suursündmuse − Viljandi folgi ajaks keeratakse hais nii-öelda ajutiselt kinni, et reoveepuhastist tulevad lõhnad külalisi ei lämmataks ja linna mainet ei rikuks.

Kohtla-Järve puhastusseadmetes segatakse oma töö ära teinud reoveesete põhuga ja pannakse lageda taeva alla käärima. Aeg-ajalt tuleb seda mudasõnnikut liigutada ja pärituul toimetab selle käigus tekkiva iiveldama ajava haisu paarikümne tuhande elanikuga Järve linnaosa peale. Kui tuul on teisest suunast, kannatavad lähemate külade elanikud.

Kohalik vee-ettevõte Järve Biopuhastus vabandab ette ja taha ning kinnitab, et kuigi lõhn on ebameeldiv, pole see tervisele kahjulik. Muda kompostimine on reoveepuhastusseadmete tehnoloogilise protsessi lahutamatu osa, väidab firma kodulehel. Selle firma osanikud on muuseas neli omavalitsust, kelle seas on ka Kohtla-Järve linn ise.

Selliste haisuatakkide käes on inimesed pidanud kannatama juba ligemale paarkümmend aastat. Nii kohalikud võimud kui ka riiklikud keskkonnaorganisatsioonid on kõik need aastad vangutanud pead, et asi on paha ja lahendust otsitakse, aga mida pole, on tulemus. Kohtla-Järve piirkonna puhastusseadmete renoveerimiseks kulutati üle 30 miljoni euro. Poliitikud said hea võimaluse raporteerida suurtest investeeringutest Ida-Virumaa keskkonna parandamisse. Aga elanike meelehärmiks selgus, et haisuvaba õhku sellise rahamäe sisse arvestatud polnud.

...