Eurokriis ja Läti


Eurokriis ja Läti
Veiko SpolitisFoto: erakogu

Läti liitumine Euroopa Liiduga nägi ette, et Läti astub ka eurotsooni. Peaminister Valdis Dombrovskis on teatanud, et eurotsooni astutakse siis, kui see on institutsionaalselt korrastatud.

Läti opositsioonierakondade jaoks on see väga hea teema, millega enne järgmise aasta juunis toimuvaid kohalike omavalitsuste valimisi tegelda, et majanduskriisist tasapisi toibuva rahva poolehoidu võita.

Riias nagu Tallinnas

Balti Sõltumatu Ajakirjanduskeskuse ReBaltica eestvedamisel äsja valminud uuringutulemused näitavad, et ligi 20% Läti elanikkonnast elab siiani vaesuses. Taas on tõusnud päevakorda arutelud selle kohta, kuidas vähendada majanduslikku ebavõrdsust ning mil moel võiks olukorda leevendada astmelise tulumaksu sisseseadmine.

Läti kohalike omavalitsuste valimiste kõige ägedamad võitlused peetakse kindlasti pealinnas Riias. Selles suhtes ei erine Läti sugugi Eestist. Riia on Läti majanduse süda, rohkem kui pool Läti elanikkonnast elab Riia aglomeraadis ning pealinna valitseb üsna populistlikul viisil valitsuse opositsioonierakond.

Ka Riias on alustatud tasuta ühistranspordi programmi, Läti korruptsioonitõrje büroo on esitanud süüdistusi Riia linnaametnikele, mistõttu viimaseid on pidevalt kinni peetud.

Uueneb Läti poliitikamaastik. Kuna prokuratuur on määranud oligarhide Rahvaerakonnale, Läti Tee ja Esimese Partei valimisliidule nõudmise tagastada riigikassasse ligi kolm miljonit eurot, on eelmainitud erakonnad end küll kiirkorras likvideerinud, kuid nende liikmed on siiani suuresti esindatud omavalitsustes.

Ka Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs ootab kohut üsnagi pentsikus olukorras. Nimelt, kuigi 2007. aastal tegi prokuratuur otsuse tagandada Aivars Lembergs ametist ja ta vangistati, vabanes Lembergs siiski poole aasta pärast ja ta valiti 2009. aastal uuesti Ventspilsi linnavolikogu liikmeks.

Prokuratuuri materjalidele toetudes tagandas regionaalminister Edmunds Sprūdžs eelmisel nädalal Lembergsi taas ametist. Tundes aga Läti kohtusüsteemi, pole teada, millega see kohtuasi lõpeb. Läti elanikkond hakkab majanduskriisist tasapisi küll toibuma, kuid rahva negatiivset suhtumist Euroopa Liitu ei ole see kuidagi leevendanud. Kindlasti on see tegelikult seotud suhtumisega valitsusse, Seimi ja erakondadesse. Rahva hoiakuid mõjutab ka see, et Lätis on siiani pooleli nii haridus-, politsei- kui ka haldusreform.

Tavakodanik on umbusklik

Valdis Dombrovskise valitsus on siiani võtnud vastu omandiseaduse ja tulude kohustusliku deklareerimise süsteemi. Just nende seaduste puudumine on olnud üks Läti korruptiivse oligarhilise valitsemise algeid. Uus seadus kohustab erakondi rahastama riigieelarvest.

Vaesusega võitlev tavakodanik sellistest muutustest suurt ei hooli. Kahekümne aasta jooksul loodud erakonnad võitlevad ellujäämise nimel, apelleerides samadele valijatele, keda nende otsused on vaesusesse viinud. Sellises olukorras on Lätis väga raske rääkida eurotsooni plussidest ja miinustest. Pole sugugi välistatud, et opositsioonierakonnad panevad ette korraldada Lätis üheaegselt kohalike omavalitsuste valimistega ka referendum eurotsooniga ühinemise asjus.