Hukkunud mesilased ja mõtlev ühiskond

Kuidas saavutada tasakaalu ühelt poolt emotsioonide ning teisalt faktide ja teadmiste vahel? See võiks ju olla intelligentsete täiskasvanud inimeste tunnus.

Mõistan mesiniku ehmatust, muret ja pahameelt, kui ta pidi üle elama oma mesilaste huku!

Kunagi käis telereklaamis selline dialoog: “Ma tean, mida te tunnete!” – “Ei tea te midagi!” Samas vormis minu mõistmise selgituseks saan ütelda, et mu isa pidi eelmise sajandi lõpul üle elama terve vooru – üle kahe tuhande – sigade huku. Ilmselt oli suremise põhjus sisseostetud ebakvaliteetne sööt. Tol korral jäigi süüdlane selgitamata ning kahjud kõik omaniku kanda.

Mesilaste hukkumisel peetakse tavaliselt pahatahtlikeks süüdlasteks põllumehi. Kohe kui midagi on juhtunud, algavad ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias etteheited, et nad kogu ilma ära mürgitavad ja on üldse pahad ning teiste arvelt ainult omakasu peal väljas.