Tutvustasin Maailma Kabeföderatsiooni presidendile Harry Ottenile ja tema abikaasale Elsile päris Eestit – viisin nad Pärnusse, Viljandisse, Tartusse, Alatskivile ja Peipsi äärde. Kui olin nad otse lennukilt auto peale võtnud ja hakkasime Pärnule lähenema, ütlesid nad nagu ühest suust: Eesti on täiesti tühi maa! Siin pole nii pika vahemaa peal mitte ühtegi linna, isegi õiget küla mitte!