Juhan Särgava: Häda nende töölistega

 (151)
Juhan Särgava, Saidafarm
Juhan Särgava, SaidafarmFoto: Sven Arbet

Tööjõu lugude värvikirevus, mis linnas ei paista, toimub maal lausa teatrietendusena. Kõrvuti tegelike sotsiaalsete raskuste ja tööpuudusega areneb vilkalt ka „ettevõtlik tühitöö“, mis tähendab, et teravamat tööjõu puudust põllumajanduses on õppinud ära kasutama omapärane põllumajanduslik „lennusalk“.

Viimase paari aasta jooksul on välja kujunenud omapärane „parv“ parema elu otsijaid, parasiteerimist harrastav seltskond, kes kasutab edukalt kroonilist tööjõupuudust põllumajanduses. 

Tööotsija koolitus on olnud nii professionaalne, et veerandtunnise vestluse järel tekib järjekordselt tunne, et saime endale ometi igati normaalsed ja vajalikud inimesed. Iga uus algus on igati tore, kõlavad loosungid: alustame uut elu, tööd on ennegi tehtud, miskit ei pelga, panen end proovile, otsingi uut väljakutset!

Kui korter ja töökoht on üle vaadatud, tekib neil järgmine küsimus: „Kas avanssi kah ikka saab?“ „Eelmises kohas sai küll, „mustalt kah“, miks siis teie juures ei saa?“

Käsid vasikale rohkem turvast alla visata, siis kärgib, et alles tulin, “Pean jälle hakkama uut töökohta vaatama või?“

Esimese palga järel hakkab tulema täitelehti, vahel koguni viis tükki ühe tegelase kohta: paar politsei trahvi, kindlasti mõni mobiililaen, alimente, BIG panga laen – need on tüüpsemad. Invaliidsustõend ilmub välja kohe, kui tekib küsimuseks, miks graafikust kinni ei pidanud. Veel mõni „kohatu küsimus töö lohakalt tegemise kohta “ ja siis läheb vastne tööhakkaja  haiguslehele. Kolm kuud koheselt, komisjoniga veel kaks kuud otsa, enne kui õnnestub ta töölt vabastada.

Lõpparve raha tuleb maksta. Hea, kui ilma skandaalita lahti saad. Vahel tuleb kolimisabi kah pakkuda, siis saab kiiremini korteri kätte. Korterilepingut ei saa üldse üle nelja kuu, ehk katseaja, teha, muidu jääbki sisse elama.

Küsisin ka korra tohtri käest, kuidas siis haiguslehe saab?  „Kui ütleb, et valutab, siis pean haiguslehe andma, muidu kaebab ja hakkan mina kõikidele instantsidele seletuskirju kirjutama.  Mul on tööd tarvis teha ega mitte kellegi poolt kahtlusalune olla!“ kostis tohter.

Siis liiguvad nad jälle edasi, järgmine talunik või farmer tuleb järele ja viib nad enda juurde. Inimest ikka vaja, kes looma järele vaataks.  Kuulutused ei vanane.

2014. aasta trikk oli ka see, et reedel helistab kiirabisse: „Paha olla“.  Kiirabi palub uuesti helistada, kui halvemaks läheb. Nüüd on esmaspäevaks perearsti juures haigusleht kindlustatud. „Kohe poodi ja tõmbame külaelu käima!“ Mürgel läheb lahti keset päeva. Jälle lõpeb pidu kiirabi ja politseiga, kellegi uks lõhuti kah veel ära. Esmaspäeval meie „uus töötaja“ teatab, et on haiguslehel  nagu milenki.

Lasteaia koht sai hangitud, tööleping sõlmitud, tööd õpitud. Esimene iseseisev tööpäev jäi lihtsalt ära. Mõne päeva pärast kolib teise kohta. Haiguslehe lõppedes saab ka lõpparve.

Tuleb uus mees, saab avanssi, tarvis ärbelda. Saab kohalikelt kere peale, kutsub kiirabi ja politsei. Külamamslid vaatavad aknast tasuta tsirkust. Nii toimib maaelu perpetum mobile. „Võsa Petsi Maailm“ on täielikult olemas.