JUHTKIRI: Karjapoiss on praegugi kuningas

Ajal kui presidendikandidaadid, ministrid, parteijuhid on Eesti elu pea üldse mitte kogenud suhtekorraldustarkade õpetusel võtnud pähe, et rahva poolehoiu võitmiseks piisab, kui omandada poptähekeste elu- ja väljenduslaad, tekib kange tahtmine, et meie suurt kirjanikku Tammsaaret sootuks uuel viisil teataks ja loetaks.

1922. aastal kirjutab Tammsaare ajalehte artikli “Mood”, kus on lause: “Mood on poliitiline abinõu end maksma panna ja häda sellele, kes seda abinõu silmas ei pea või teda õieti ei tarvita.” Tammsaare nimetab kolm põhjust, mis moe tekitamisele aluse annavad: erootika, seisus ja äri.

Oma artikli lõpetab ta nii: “Nõnda peame küll tulevikus leppima igasuguse paljastusega või kehakenaduse toonitamisega moodides. Issand olgu meile armuline!” Just, just – see meie “tule taevas appi” hüüatus on algselt vast hoopis Tammsaare käest moodi tulnud.

Mitte väga ammu oli teatud asjameestel plaan jätta Tallinnas asuvasse Vilde ja Tammsaare muuseumisse tööle üks inimene.