Juhtkiri: Kes ikkagi majutab pagulasi?

Sõjapõgenike või pagulaste või immigrantide või sisserändajatest võõramaalaste Eestisse toomine (lubamine?) kipub päädima sellega, millega oli arvata – pagulaste majutamise ja integreerimise koormat, mis omavalitsuste õlule pandud, ei soovi lõviosa meie valdu ja linnu kanda võtta. Mis tähendab, et riiklikult tuleb kogu asjale nüüd hakata mõnest teisest otsast lähenema.

Omavalitsused viitavad sellele, et neil lihtsalt pole tühjalt seisvaid munitsipaaleluruume, millele oma inimestest soovijaid poleks. Mis kõlab ka usutavalt, niigi elab pea kõigis valdades-linnades hulk vähese sissetulekuga inimesi nn sotsiaalmajades.

Riik on valdade tulubaasi tükk tüki haaval vaikselt vähendanud, nõnda et edukalt ennast n-ö ära majandada, uusi koole ja lasteaedu ehitada suudab vaid käputäis Tallinna ümbruskonna valdu. Ning tõepoolest oleks palju tahta, et oma hingekirja veel sellist rahvast võtta, kes vähemalt esialgu pole valmis midagi vastu andma.

Kõige halvem selle juures on, et lõpptulemuseks võivad olla uued Vaod, kuhu sisserändajad hulgakesi kokku topitakse. Kiviõlis jäetakse tondilossidest kortermajad õhku laskmata, kõpitsetakse korda ja…

Töökäte puudusest on meil räägitud aastaid, ent valdavalt on puudus kaht tüüpi töökätest – mis põllumajandusse puutub, siis hooajatöölistest, ja mis tööstusesse puutub, siis kitsa valdkonna spetsialistidest. Esimesse kildkonda agraarmajandusel seisvatest ühiskondadest saabuvad pagulased ehk liigitukski, ent marjakorjamine või kartulivõtt kestab mõne nädala, ülejäänud osa aastast poleks neile ikkagi mõistlikku rakendust pakkuda.

Pealegi – ma saan asjast aru nii, et kui pagulane kord juba palka saama hakkab, siis peab ta ennast ja oma suguseltsi ka ise üleval pidama. Meie inimeste puhul ju nõnda on.