JUHTKIRI: Maja põleb. Aga kes kustutab?

Statistikaameti rahvastikuprognoose vaadates Eesti tulevik üleliia roosiline ei paista. Piltlikult öeldes – maja põleb, aga tule kustutamise asemel mängivad elanikud kustutitega, näppavad neid üksteise tagant, topivad põue, silkavad õuele.

Ühesõnaga, teevad tsirkust. Leegid nilpsavad juba katust, aga koos kustutamise tahet leida ei õnnestu.

Kui konkreetsemaks minna, siis: 1. jaanuaril 2017 elas Eestis 1 315 635 inimest, aastaks 2040 prognoositakse rahvaarvuks 1 195 000. Ja kui järgmisel kümnendil jääb meid vähemaks umbes 4000 inimest aastas, siis edasi tempo kiireneb keskmiselt kuni 5500 inimeseni aastas.

Linnadest suudavad elanike arvu kasvatada vaid Tallinn ja Maardu. Muud Eesti paigad kiduvad.

Kas ei ole mitte viimane aeg pead kokku panna, et arutada, kuidas elanikkonna vähenemist pidurdada ja et elu pealinnast väljaspool lihtsalt välja ei sureks?

Seletan asja ka maakeeli. Iga aasta lõpul haarab paljusid Eesti linnu ja valdu soov kasvatada paukselt oma elanike arvu. Peapõhjuseks see, et iga elanikuga tuleb kaasa ka umbes 1500 eurot maksuraha. 100 inimest olemasolevaile elanikele lisaks tähendab valla kukrusse ligi 150 000 eurot aastas.