Kas tuleb uus majanduskriis?
RAUL EAMETS
Tartu Ülikooli makroökonoomika professor
Ma ei usu, et seisame silmitsi samasuguse kriisiga nagu 2008. aastal USAst alguse sai.
Kui vaatame kas või Saksa majanduse näitajaid, siis pole midagi väga hullu näha, samuti Suurbritannias ja Prantsusmaal. Börsid tõusid vahepeal liiga kiiresti ja nüüd lastakse jälle natuke õhku välja. Lihtsalt mitu halba uudist sattus ühele ajale.
Omaette teema on võlakriis — siin peavad mõne riigi valitsused küll väga ebapopulaarseid otsuseid tegema ja hakkama jõuliselt kulusid kärpima.
INDREK NEIVELT
ettevõtja
Sellele ei ole võimalik täna vastata. Me ei tea, kui kiiresti ja kui sügavale reaalmajandusse praegune rahaturgude kriis jõuab.
Praegu tundub, et oleme sisenenud või sisenemas uude faasi. Nimelt on Euroopa ja Põhja-Ameerika proovinud viimasel ajal mitmesuguseid hoobasid majanduskasvu soodustamiseks, aga majandus tõrgub kasvamast.
Samas tekib Lääne-Euroopa elatustaset vaadates paratamatult küsimus: kas vananeva ja väheneva elanikkonnaga Euroopa peabki kasvama? Kas majanduskasvu nimel peab ta nii palju immigrante vastu võtma?
Arvan, et järgmisel viiel aastal ei ole olulist majanduskasvu mõtet oodata. See aga ei tähenda, et paljud ettevõtmised ja ka majandusharud ei võiks hoogsalt kasvada.
PEETER KOPPEL
SEB privaatpanganduse strateeg
Jah, tuleb. Seda sellepärast, et arenenud riikide võlakoorem on hiiglaslik ning vananeva rahvastiku ja ärasolgitud tööturuga ei suudeta seda koormat ausalt ja korrektselt teenindada.
Ükskõik kuidas selle probleemiga ka ei tegeldaks, ei saa see olla meeldiv.
Samas ei tahaks ma teha mingeid ajalisi ennustusi — ma ei tea, kas kriis saab alguse praegusest paanikast turgudel või suudavad majanduspoliitika ohjajad maailma seekord veel maha rahustada.
HEIDO VITSUR
Arengufondi majandusekspert
Uue majanduskriisi tulekust ei ole praegu õige rääkida mitmel põhjusel. Esiteks seepärast, et praegune võlakriis on lihtsalt järjekordne ja juba aastaid tagasi ennustatud faas neli aastat tagasi alanud majanduskriisis.
Teiseks seetõttu, et venitamisele ja aeglusele vaatamata said minimaalselt vajalikud sammud siiski astutud ning majanduse päästmine on läinud peaasjalikult Ameerika Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga kätte.
Edasisest rääkides peame arvestama sellega, et kriisijärgsed majanduse stimuleerimispaketid on tänaseks oma mõju ammendanud või vähemalt ammendamas, et üldine võlakoormus maailmas on veel suurem kui enne kriisi ning et turul on hakatud senisest enam kahtlema selles, kui hästi valitsused tänaseid majandusprobleeme tajuvad.
See tähendab, et majanduskasv ei saa enam püsida senisel tasemel, vaid aeglustub, kuid see ei pruugi tähendada uut
langust.
HARDO PAJULA
majandusanalüütik
Arvan, et meid ei oota uus majanduskriis. Aga paraku eelkõige sel põhjusel, et vana kriis pole lõppenud, vaid vahetab vorme ja võtab taas hoogu juurde.
Seisame praegu kriisi väga olulise uue etapi lävel, kus finantskriisi raputavad tagajärjed jõuavad tasapisi partei- ja tänavapoliitikasse. Siin on suured võimalused, et asjad põhjalikult untsu lähevad, sest vihane tänav nõuab kiireid lahendusi, ja kus on nõudlus, sinna ilmub varem või hiljem ka pakkumine.
Pelgan, et Euroopa sisepoliitiline kaardipakk viskab eelolevatel aastatel välja õige koleda jokkeri.
