Kauksi Ülle: heategevus ei ole ainult jõulueelne kampaania, see on elukestev töö

Tõepoolest, kellele on inimest vaja? Kas loodusele? Loodus saab ennast ise reguleeritud ja kui tulemus ei meeldi, on tal sellest ükskõik. Kas teisele inimesele? Kas kui inimest või kui orja oma eesmärkide saavutamiseks ja rikkuseks peetava suurendamiseks?

Minu esimene lemmikajakiri oli Eesti Loodus oma mustvalgete udusevõitu piltidega. Kõige huvitavam artikkel oli ühest teadlasest, kes elas ahvikarjaga peaaegu koos ja vaatles nende käitumist. See artikkel andis inimestest arusaamise koha pealt rohkem kui nõukaaegne kooliprogramm kokku.

Meenub üks inimahvidega tehtud katse. Üks ahvipoeg elas oma emaga koos puuris ja sai kogu aeg ema küljes rippuda, tal otsiti täiu ja ema lakkus teda, aga ka õpetas, ahvilaps kasvas jäljendades. Teine ahvipoeg kasvas puuris, kus olid pehmed padjad ja tekid ning mänguasjad. Kolmas oli puuris, kus oli palju raudesemeid, teravaid nuge, naelu, vasaraid, ämbreid.

Mis te arvate, kuidas see neile mõjus?