2009. aastal alguse saanud EstWin baasvõru ehitustööde käigus on tänaseks välja ehitatud või peatselt valmimas üle 6200 kilomeetri kiire interneti võrku ja pea 2500 ühenduspunkti üle kogu Eesti. Sageli küsitakse aga meilt, miks selle kõige juures inimestel maal endiselt kiiret internetti võimaldavat optilist kaablit kodudes ei ole?

Eesti Lairiba Arenduse SA põhifunktsioon on olnud viia kiire internet turutõrkepiirkondadesse, kuid võrgu väljaehitamiseks mõeldud Euroopa Liidu struktuurfondide investeeringud tulevad koos väga kindlate reeglitega. Paraku ütlesid need reeglid, et kodude ühendamiseks ei tohi rahastusallikaid kasutada.

See olukord on aga nüüd muutumas, kuna riigi korraldatud konkursi võidu tulemusena viib Elektrilevi juba järgmisel aastal kiire interneti 15 000 koduni ja 2023. aasta lõpuks kokku ligi 200 000 koduni. Ühtekokku investeerib ettevõte projekti 100 miljonit eurot, millest riigi toetus moodustab 20 protsenti.

Lisaks püsiühendustele on inimestel kasutada kiire ja kvaliteetne mobiilside, mis küll alati ei pruugi kõige nõudlikuma kasutaja vajadusi rahuldada, kuid enamikule pakub kõike mida vajame infoühiskonnas toimetamiseks. Täna toimib internet üle õhu veel neljanda põlvkonna mobiilsideühenduste vahendusel, kuid 5G on tulemas ja võib eeldada, et lähiaastad toovad ka mobiilsidevõrkude osas kaasa järgmise arenguhüppe.

Eeldades, et juurdepääsuvõrgud saavad rajatud ja 5G areng ei komista puuduvate sageduslubade otsa, ei tohiks Eestil olla takistusi aastaks 2025 gigabitühiskonna nautimiseks - mis juhtumisi on ka Euroopa Komisjoni eesmärgiks.

Euroopa Komisjon soovib nimelt, et aastaks 2025 peaks kõik sotsiaalmajanduslikud üksused nagu koolid, transpordisõlmed ja peamised avalike teenuste pakkujad, aga ka suuremad IT ettevõtted omama gigabitiühendusi. Maapiirkondade osas on Euroopa Komisjon seadnud sihiks juurdepääsu internetiühendusele allalaadimiskiirusega vähemalt 100 Mbps, milline on laiendatav gigabitisele kiirusele.

ELASA rajatud EstWin baasvõrgu tehnoloogia võimaldab juba täna gigabitiseid ja kiiremaid ühendusi. Kiirus sõltub pigem kasutatavatest võrguseadmetest. Rajatavad juurdepääsuvõrgud, 5G tulek ja üldine tehnoloogia ning seadmete areng näitavad Eesti vankumatut liikumist gigabitiühiskonna suunas, mis avab meile mitmeid uusi võimalusi kaasaegse ühiskonna nautimiseks - enam ei pea näiteks IT tööd tegema linnast, seda saab teha ka metsatalust.

Juba mõne aasta pärast on kiirete ja ülikiirete internetiühenduste kasutamine Eestis pigem reegel, mitte tehnoloogiafriikide pärusmaa. Inimesed tarbivad kaasaegseid infoühiskonna teenuseid olenemata ajast ja asukohast. Tuleviku arengud tehnoloogia vallas võimaldavad täiesti ennenägematuid koostöövõimalusi üle kiire interneti.