Kristiina Ojuland: Väärikalt pensionipõlve heaks
Euroopa demograafiline olukord ei luba ühelgi liikmesriigil suhtuda kergekäeliselt probleemi, kuidas tagada eakatele taskukohane, mõistlik ning elamisväärne keskkond.
Eestis oli statistikaameti andmetel teises kvartalis keskmine vanaduspension 331.30 eurot. Sellest normaalseks äraelamiseks ei piisa, rääkimata hooldekodu kohatasu maksmiseks.
Emotsionaalses mõttes olulisemgi asjaolu on see, et Eestis leidub vaid mõni üksik hea mainega hooldekodu, kusjuures kontrast võrreldes mitme teise Euroopa Liidu liikmesriigiga on terav, ent tegelda ei taha teemaga justkui keegi.
Eesti võimalused
Vanaduspensioni saavate elanike osakaal moodustab Eesti rahvaarvust 23%. Riigil on kohustus tagada kõigile oma elanikele võimalus väärikaks pensionipõlve veetmiseks ning kohalike omavalitsuste töö tulemusel peaks olema inimesele vajadusel võimaldatud nii koht hooldekodus kui ka abiteenused.
Näiteks Madalmaades maksab eaka inimese hooldekoduteenuse eest 85% ulatuses omavalitsus ning 15% tuleb tasuda inimesel endal. Põhjamaade olukord erineb meie omast esmajoones seetõttu, et sealne kvaliteet on saavutatud kõrge maksumääraga, mis lubab riigil välja maksta kopsakaid sotsiaaltoetusi.
Eesti tee peaks tõenäoliselt olema inimese huve arvestav tõhus koostöö era- ja avaliku sektori vahel.
Näiteks võiksid omavalitsused või riik anda nendele kuuluva kinnisvara pikaajalisele rendile erasektorile, kes saab sellest hoolekandeasutuse kujundada. Hoonete kordategemiseks, elamisväärseks ja atraktiivseks muutmisel saab kasutada Euroopa Liidu toetusi.
Eestis tegutseb praegu 131 eakatele inimestele teenuseid pakkuvat hoolekandeasutust. Arvestades meie riigi väiksust, tuleks neid nutikalt ära kasutada.
Varajane planeerimine
Näiteks Madalmaades on seadusega reguleeritud kohustus nõustada inimesi hooldekodu süsteemist ja võimalustest, et vajaduse ilmnedes oleks inimese teadlikkus otsustamisel suurem. Sarnane eesmärk võiks olla ka Eestil – eakate ja nende perekondade varajane teavitamine, kuidas pensionile jäädes võiks olemine elamisväärsena kulgeda.
Põhimõtteliselt tähendaks see eakatele tulevikuplaani, millega vajadusel tagada endale koht hooldekodus. Sellise plaani juurde võiks käia ka riiklik toetus ehk eraldi hoolduskindlustusfondi loomine, mis koondaks sissemakseid nii inimeselt endalt kui riigilt. Juhul kui inimene ei peaks eakana hooldekodusse sattuma, saab ta selle raha välja võtta.
