Seisin kusagil Viljandi maanteel Männiku kandis. Läksin üksinda, sest mees oli haige ja lapsed elasid juba omaette. Kuid see variant, et ma ei lähe, ei tulnud kõne allagi. Kindlasti tuli minna!
Ehkki läksin üksinda, ei olnud ma ketis üksi, sest kohtasin seal üllatavalt palju tuttavaid. Ja ka võõraste puhul tundsin, et nad on omad.

Kui praegu oleks vaja uuesti inimketina seisma minna, siis ma enam ei läheks – jalad ei luba. Kuigi vaim on virge. Aga kui kett minu maja eest läbi läheks, siis ühineksin seisjatega muidugi.

AET MAATEE
Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja

Mina olin oma perega Pärnumaal Koonga vallas, sest mu mees töötas tookord Koonga koolis. Sealkandis oli hästi hõre asustus ja terve küla sõidutati bussiga maantee äärde, aga meil oli ikkagi väga tõsine hirm, et inimeste vähesuse tõttu seal kett katkeb. Ajasime siis käed hästi laiali, et ulataksime ikka üksteisest kinni hoida.

Mu lapsed olid siis kolme-, viie- ja seitsmeaastased ning minu jaoks oli väga tähtis, et nemad sellel sündmusel osaleda said. Kuigi nad olid siis just selles eas, kus kõik sündmused meelde ei jää, mäletavad nad seda küll, et käisid inimketis seismas.

URMAS SÕÕRUMAA
ärimees

Töötasin siis eriteenistuses ja olin sel päeval kindlalt tööl, valvel, sest oli ju ärev aeg ja polnud teada, mis võib juhtuda. Ilmselt olin Toompeal, aga täpselt ei mäleta. Ketis ma igatahes ei seisnud, ei saanudki.

Kuid ma ei ole kunagi tahtnud olla massiüritustel üks mutter. Müts maha Balti keti korraldajate ja selles seisjate ees, aga minul isiklikult on ühiskonna arengule kaasa aitamiseks teistsugused väljundid.

AIN MÄEOTS
lavastaja

Mina olin Võru muinsuskaitseseltsi delegatsiooniga Lõuna-Eestis, umbes paarikümne kilomeetri kaugusel Läti piirist. Mäletan, et Rein Taagepera sõitis valge Volgaga – sellisega, nagu direktoritel olid – mööda ja lehvitas aknast.
Seisime päris kaua, aga pikana see aeg küll ei tundunud, eks adrenaliin oli juba nii kõrgele aetud. Pärast tehti Eesti–Läti piiri ääres suur lõke üles, mille juures lauldi – näiteks mitmekeelset “Ärgake, Baltimaad!”

REIN MARK
Tartu lennujaama juhataja

Olin sel päeval tööl ja teistega koos rivis seista ei saanud. Aga kui töö oleks võimaldanud, siis oleksin ikka läinud – tegemist oli ju nii suure ja ainulaadse üritusega. Nii et natuke kahju oli küll.
Seda ma ei kartnud, et Balti kett mingeid negatiivseid tagajärgi tooks. Selles osales ju nii palju rahvast, et keegi poleks julgenud midagi ette võtta.
Kui praegu uus inimkett korraldataks, siis ma ei tea, kas leiduks nii palju entusiasmi, et sellest osa võtta. Aga mõtet toetaksin kindlasti.

MATI ALAVER
Eesti suusakoondise peatreener

Ma ei mäleta täpselt, kus sel päeval olin. Balti ketis ma igatahes ei olnud, viibisin ilmselt kuskil treeninglaagris. Aga hinges seisin küll koos teistega, see oli ju nii oluline sündmus.