Küsitlus: Kas eneseabiõpikutest on abi?
Lembit Mehilane
psühhiaater
Eluga jänni jäämise põhjused ja asjaolud on ääretult individuaalsed. Aju “nublakad”, mis reguleerivad ärevust, hirmu, enesehinnangut, toimetulekut, tahet ja motivatsiooni, on igaühel isemoodi.
Eneseabiõpikud on enamasti tarkade inimeste kirjutatud, kuid need on väga suure üldistusastmega, mõeldud kõikidele. Konkreetne Juhan või Oskar on aga unikaalsed, eneseabiõpikutes kirjutatu ei pruugi mõlemale üldse sobida, vahel võib see koguni halba teha.
Jüri Ennet
psühhiaater
Igas raamatus on oma iva. Osa raamatuid on head ja osa on kehvad, raamatuid tuleb mõistusega lugeda, et ära tunda, kummaga on tegu. Osa raamatuid ja õpikuid paneb inimesi oma sisu ka praktikas realiseerima, osa aga õilmitseb ainult etlemise tasandil.
Mida ma silmas pean? Oletame, et inimene loeb ühe eneseabiõpiku läbi ja hakkab selle järgi käituma. See inimene jõuab kaugele − nagu ikka, kui eesmärk on varakult selge ning selle suunas hakatakse minema. Teine inimene on aga nagu orav rattas. Loeb ühe raamatu läbi, selle lõpus on viited veel kolmele raamatule. Loeb ka need kolm raamatut läbi, siis järgneb veel kolmteist raamatut jne. Nii lähevad aastad mööda, inimene muudkui loeb ja loeb ning lõpuks on ta õpetatud jobu.
Tahan öelda, et õpetus tuleb ka ellu rakendada.
Taivo Paju
ajakirja
Psühholoogia Sinule kirjastaja
Eneseabiraamatute kohta ei saa ju midagi halba öelda, sest terve Eesti on seda usku pööranud.
Ühelt poolt on ju väga vajalik. Me kõik vajame aeg-ajalt mingit tuge. Eneseabi on midagi sellist, mis aitab leida toetuspunkti enda sees, tulla toime stressi, kaotusvalu, üksindusega...
Kui väljapääsu ei paista, ei tohiks keegi häbeneda neid raamatuid lugeda või terapeudi juurde minna. Ja need raamatud aitavad ummikusse sattudes sealt välja saada. Aga eneseabi teine pool, mis kubiseb energiatest ja maagiatest, ei kõla minu jaoks hästi. Nõustun, et teadus kõike ei seleta, aga siit paistab liiga palju läbi õnnetute inimeste hullutamist ja raha lõhna.
Heidi Reiljan
jungiaanlik psühholoog, psühhoterapeut
Jah ja ei.
“Jah” sel määral, kuivõrd me kõik oleme inimesed ja laias laastus on meie elu suuremad verstapostid üsna sarnased: sünd, koolitee alustamine, kooli(de) lõpetamine, esimene armastus, töötee alustamine, partneri leidmine, lapsevanemaks saamine, surm.
Ajaloos kümnete tuhandete aastate jooksul on inimkond talletanud palju teadmisi ja kogemusi, miks mitte seda varamut kasutada.
Eneseabiraamatutest võib olla täpselt nii palju kasu, kui palju inimene on sel ajahetkel valmis vastu võtma.
