Laenuorjus elu asemel

 (68)
Laenuorjus elu asemel
Jaan Tomusk---

Laenurallile õhutavad reklaamid ja meedias vohav ajupesu möödapääsmatust vajadusest pangateenuste järele pole midagi muud kui inimeste vastutustundetu narritamine.

Ehkki pangad püüavad jätta endast mulje kui kindlustunde loojast, ei ole nad mõeldud inimeste abistamiseks — nende eesmärk on omanikele raha teenida.

Ka ei ole krediidiasutus huvitatud sellest, et inimene laenu tagasi maksab. Vastupidi — meile söödetakse ette üha uusi laenutooteid. Krediitkaart, õppelaen, kodulaen, autolaen, soovilaen, arvelduslaen.

Pank räägib noortele inimväärsest pensionipõlvest ning lollitab neid maast madalast: paigutage oma raha meie fondidesse, sest ainult nii kindlustate oma senise elustandardi tulevikus. See aga tähendab paljudele laene ja nende teenindamist — senise elustandardi nime all pakutakse noortele kogu elu kestvat laenu- ja võlahullust.

Mõni aeg tagasi mängis suur pensionifond Rootsis, tarkade otsuste poolest tuntud heaoluühiskonna lipulaevas, oma tulevaste pensionäride rahad maha. Selle põhjal võib raskusteta ennustada, milliseid mänge Eesti tulevaste pensionäride rahaga harrastatakse.

Sinu lähedal, sinuga koos

Raivo Järvi põhjendas ühes mullusuvises Õhtulehes ilmunud artiklis, miks on meile eurot vaja. Aga tema loo puhul pole küsimus niivõrd euros, ühtses rahas ega majandusruumis, vaid Järvi äärmuslikus suhtumises, mis sealt läbi kumab.

Seda lugedes võib aru saada, et ainult targad inimesed mõistavad: eurot on vaja, ning et ainult koristajad ja torumehed seavad euro kahtluse alla. Meil on tekkimas oma tõusikute klass, kes räägib sellest, mida targemad inimesed mõtlevad ning kuidas ja millest on õige mõelda.

Samasugust ülimuslikku suhtumist kogeme ka finantsasutuste poolt. Euroopa senine pailaps Iirimaa on surutud põlvili, riik on pankrotis, ehkki neile lubati samuti ilusat elu. Eesti on Euroopa parim kärpija, Lääne sõbrad plaksutavad meile, kiitus teeb tuju heaks.

Liberaalse maailmavaatega kirjanik Johan Norberg kirjutas portaali E24.ee vahendusel, kuidas Rootsi pangad paar aastat tagasi Balti riikidele 500 miljardit naeruväärseteks eluasemelaenudeks laenasid.

Väljend “naeruväärne eluasemelaen” räägib iseenda eest ja näitab suhtumist. Pank on sinu lähedal ja sinuga koos seni, kuni midagi võtta on. Eesti inimeste mured Rootsi pankadele korda ei lähe, aga raha võtavad nad loomulikult hea meelega vastu.

Paljud usuvad, et Rootsi pääses majanduskriisist terve nahaga tänu oma rahandusministrile Anders Borgile ja peaministrile Fredrik Reinfeldtile. Tegelikult päästis Rootsi hullemast Eesti ja Läti ennastohverdav käitumine. Sisuliselt pidas sant üleval tervet.

Meie praegune võlakaitse seadus seab üheks oma eesmärgiks inimeste harimise, rõhudes eriliselt vajadusele järgida Mandri-Euroopa häid tavasid. Nagu seaduse nimigi ilmekalt ütleb, kaitseb seadus võlga, mitte inimest.

Töösuhetes Mandri-Euroopa head tavad ja skandinaavialikud garantiid meie kodanike kohta ei käi. Eesti palgasaaja võib iga kell oma sissetulekust ilma jääda. Pank välistab olukorra, et ta ise laenu andmisel riske valesti hindab.

Võlakaitse seadus

Raskuste puhul on pank alati tugevam osapool ning juriidilise hariduseta inimesel on temaga väga raske vaielda. Kui laenusaajal tekib näiteks oma sissetulekust ilma jäämise tõttu laenumaksetega probleeme, on jutt lühike ja konkreetne, sest töötu klient on pangale suur risk.

Esmalt tõstetakse intresse, siis soovib pank lisatagatisi ja lõpuks on klient ilma nii oma korterist, tagatisest, autost, garaažist, pesumasinast kui krediitkaardist ning istub kuuse all.

Finantstoodete reklaamid tuleb võrdsustada alkoholi- ja tubakareklaamiga ning laenureklaami tohiks näidata ainult öösiti, kui inimesed magavad.

Milliste sõnadega pank end inimesele müüb? Kodu, hoolitsus, lähedus, usaldus, kindlus, tulevik, turvalisus, väärikus — need on kaunid sõnad. Kuid laenuga ostetud asjad kuuluvad meile vaid näiliselt, aga tähtis peaks olema sisu, mitte väline külg. Muidu on meie elu nagu Märt Avandi ja Ott Sepa sketšis, kus inimesed küüditatakse Siberisse, aga pere suhtub sellesse “tasuta reisi” kui lotovõitu.

Vaadake õnnelikke inimesi kodulaenureklaamis — näitlejate ja hästitasustatud reklaamifirmade abil jäetakse meile mulje ilusast elust. Pangad on väga nutikad inimeste lõksumeelitamisel, mis pole ka ime, sest neil on selleks piisavalt raha.

Loe veel

Mida tähendab orjus, teab lisaks küüditatutele ka iga kodulaenuklient. Kellele su kodu tegelikult kuulub, antakse teada kohe, kui mõni laenumakse hilineb, ning laenaja saab kiiresti selgeks sõnade limiit, intress, võlg, hüpoteek, leppetrahv, arestimine, inkasso ja pankrot tegeliku tähenduse.

Kui pangalaenu pole, ei saa tööandja sind šantažeerida. Isegi kui sind koondatakse, firma oma uksed kinni paneb ja sinu viimane palk juustus välja makstakse, pole sellest midagi, kui oled laenust ja liisingust vaba. Inimese eneseväärikus jääb ju alles.

Tõeliselt tunneb pangalaenu üle rõõmu ainult pank. Iga kodulaen, millele inimene teise korteri hinna peale maksab, toob pangaomanikule heldimuspisara silma.

Kas meie eluülesanne ikka on võõramaiseid kommertspankasid või kohalikke kiirlaenukontoreid üleval pidada? Võlg on võõra oma mõlemal juhul.