Laps või korter? Muidugi korter!
Miks selline väide? Aga seepärast, et oleme suhteliselt värskelt saanud võrrelda valitsuse hoiakuid ja nende kujunemist ühte või teist puudutavates sarnast tüüpi otsustes.
Rahandusminister tõstatas ühel hiljutisel valitsuse pressikonverentsil ülima ettevaatusega küsimuse, et kui enam miski muu ei aita eelarvet tasakaalustada, siis võib-olla kunagi ja mingis ulatuses võiks kärpimine puudutada ka seda tulumaksutagastust, mida igal aastal kodulaenu võtnud inimestele nende laenuintresside pealt makstakse.
Laustoetus võrdub lennukilt raha loopimisega
Samal pressikonverentsil tõttas peaminister kohe kinnitama, et tegu on ainult väga teoreetilise mõttega, mida valitsus ei kavatse kiirustades teha. Kui üldse. Et tuleb arvestada kõigi nende inimeste õigustatud ootusi ja rasket olukorda, kes on endale laenubuumi ajal kinnisvara muretsedes liigse võlakoorma selga võtnud. Põhimõtteliselt tore ja mõistlik lähenemine, et lõpuks ometi on seadustes üks muudatus, mida ei tehtagi jooksu pealt ehk puusalt tulistades, nagu palju kärpeid on viimasel ajal sündinud.
Ometi tundub pisut imelik, et miks just seda, üldjuhul keskmisest jõukamat ehk laenuvõimelist rahvast puudutavat muudatust sellise hingevärinaga menetletakse, et ei sobi isegi kõva häälega rääkida? Samas kui üsna samasugune iga-aastane täiendav tulumaksu tagastus pere esimese lapse pealt kaotati kevadel kärbete käigus nii kiiresti ja igasuguse pikema arutelu ning ettevalmistusajata, justkui poleks see kõneväärtki olnud.
Teine huvitav taust on ka see, et sama peaminister, kes vaestest kodulaenu võtjatest rääkides mõjub kui ettevaatus ja hoolivus ise, on samas rohkem kui korra avalikult kõva häälega kuulutanud, et praeguse 300kroonise üldise lastetoetuse maksmine kõikidele lastele on tema meelest sama mõttetu nagu lennukilt raha alla loopimine. Et toetama peaks vaid neid peresid, kes on tõesti väga suures hädas.
Rahale pole peale kirjutatud, mille eest see anti
Põhimõtteliselt on see ju üldisel kitsal ajal ehk isegi arusaadav hoiak, aga miks siis ainult laste suhtes? Kui sama loogikat arendada, siis miks sarnaneb kinnisvara laenuintresside üldine tagastamine kuidagi vähem lennukilt raha loopimisega? Miks nende pärast peab rohkem muretsema? Ega siin juhtumisi tasu otsida näiteks kokkulangevust mõne partei potentsiaalse toetajaskonna huvidega?
Seega on korterilaen lastest tähtsam ikka küll. Selle valitsuse juhtide jaoks. Sest nende mure korterilaenu võtnud inimeste toimetuleku pärast on suur ja siiras, lapse kasvatajate toimetulek pole aga kaugeltki sama oluline.
Minu tunded on siin lõhestunud. Eks endalgi kodulaen kukil ja seega ju tore teada, kui valitsus sinusugustest eriliselt hoolib. Ainult et lapsed on ikka ka. Rahal pole muidugi silti peal, mille eest see saadud on. Siiski eelistaksin olla riigi poolt toetatud vist pigem lapsevanemana kui korterilaenu võtjana.
