Kuidas saab see olla õnnehetk? Pigem võiks selle üle isegi kurvastada: mets, mis raiuti maha 70 aastat tagasi, raiuti nüüd uuesti – muidu sinna ju istutada ei saaks.

Kas on loogilisem uskuda kolmandat põlve metsameest, kes ütleb, et loodus tühja kohta ei salli ja Eestis kasvab kindlasti igale lageraielangile mets? Või uskuda loosungitega linnatänaval kõndivaid aktiviste, kes usuvad, et iga raie tähendab metsa hävimist?

Eks igaüks otsustab ise.