Maani kummardus

Ma ei hakka sellesuviseid filme eraldi lahkama. Esiteks sellepärast, et ma ei ole filmispetsialist. Teiseks, minust on palju targemaid ja intelligentsemaid, kes kirjutaksid filmidest kokku selliseid lugusid, mille peale ei oskaks mina ei ö-d ega ä-d kosta.

Aga kui mitte kellekski teiseks, siis lihtsaks televaatajaks pean ennast küll. Ilma häbitundeta. Ja mis siin olekski häbi tunda, kui oled lihtne vaataja - kui on olemas lihtsad inimesed, küll on siis olemas ka lihtsad televaatajad.

Ühesõnaga, ma teen Soosaare ees sügava, enneolematult sügava kummarduse filmifestivali eest, pärast ja tõttu. See nädal aega, mil saab õhtuti ETVst vaadata väga head materjali, teeb suve nii täiuslikuks, et kõik muu pudi-padi, mis samal ajal suuremas osas erakanalitest tuleb, ununeb nii kiiresti, et ei jõua selle peale pahanegi olla.

Tänu Soosaarele näed ja kuuled, et kõik pole veel kadunud, kõik pole veel rahaks ega kommertsiks tehtud. Et kõik on veel võimalik. Mu meelest on tähelepanuväärne märkida, et Mark kui kunagine Riigikogu liige on pärast Toompealt naasmist jäänud inimeseks. Ehe näide elust, et kõik ei lähegi seal üleval hukka, kõigist ei saa sugugi ennasttäis muidusööjad.

Kui juba ETV lainel olen, siis sellel rajal lähen ka edasi. Mitte et TV 3 ja Kanal 2 üldse suverõõmu ei pakuks. Ehkki, olgem ausad: kordusasjandustest on küll kopp ees, kui mitte öelda villand.

Aitäh, ETV, et te pakute suvel sellist saadet nagu "SUVEkulTUUR". Kes ei tea, millest jutt, siis vaadake siitsamast saatekavast järele, mis kell see eetris on ja kaege ise üle. Ei hakka teile sisu ümber jutustama.

Nagu pealkirjast aru saada, on tegu püha kolmainsusega: suvi, kultuur ja tuur. Olgugi et mul tulevad külmavärinad peale ja higi otsaette, kui kuulen sõna "suvetuur" - millegipärast ilmuvad kohe silme ette paksud kõhukad rõõmurullid bändist Meie Mees, kes hüvastijätuks oma ei tea mitmendat suvetuuri teevad. Suvekultuur kõlab raudselt etemalt kui praegune saatenimi. 

Aga kes olen mina, et selliseid asju otsustada?

Seda võrdlemisi uut saatesarja nähes olen saanud ära käia nii mitmeski kohas, osaleda kontserdil või muidu ilusal koosviibimisel, kuhu ma ise ühel või teisel põhjusel kohe kindlasti ei oleks sattunud. Ehkki "SUVEkulTUURi" idee on ju lihtne, on see saade, mida vaatamata jätta ei taha.

Neeme Raud on parim

Ettepanek ETV-le - tehke see saade aasta läbi kestvaks! "SÜGISEkulTUUR", "TALVEkulTUUR", "KEVADEkulTUUR". Ehk oleks sellel ideel jumet. Sest isegi talvel on ju meil palju vaatamist väärt, sügisest ja kevadest rääkimata. Tõenäoliselt läheks siis iga argipäeva õhtu liiaks, aga korra või paar nädalas ei teeks ju üldse paha.

Olgu siinjuures tervitatud mu lemmik-saatejuht Neeme Raud (eriti oma punaste lühikeste pükstega!), kes on ekraanil nii energiline ja särtsu täis, ennekõike suveekraanil, et juba ainuüksi seda adrenaliinilaksu vaadates on tujumeeter kohe põhjas. Ameerika kool, mis teha.