Tegelikult on see vägagi lihtne.

Meie Nokia -  juba see sõna Nokia ei ole ju meie. Siit see algabki, sest me ei saa omada midagi või kedagi, mis ei ole meie kultuuri osa. Nokia, see ei ole kuidagi õige sõna.

Räägime lihtsamalt Eesti väärtusest, uhkusest, suursugusest, nähtavast.

Neid on toodetena võttes mitmeid:
1. kama, kuigi see on pigem Ida-Euroopa jahutoit, kuid meie rahvustoidu seisuses.
2. Türi viin – ei ole kuigi uhke tunne alkoholi väärtustada.
3. Klaver Estonia –  klaverivabrikust, mis asutatud aastal 1893 käsitöölise Ernst Hiis poolt. Tuntud üle maailma.
4. Eesti mets - Euroopa riikide seas kolmandal kohal metsaalade protsendilt.
5. Taimekasvatus – vähekasutatav ekspordiartikkel.
6. Mage vesi – seda jätkub ohtralt. Jne

Aga see kõik viitab millegi tarbimise vajadusele.

Loomulikult on mitmeid valdkondi, millega tegeledes Eesti maailma konkurentsis kindlasti saavutab edu, ent kas see ka sisult sobib? Nokiat kui toodet hinnates avastan, et me liigume pigem tühisuse poole, andes teed mugavustele ning nõrkustele läbi hukutava tarbimiskultuuri.

Me oleme siiani otsinud Nokiat, et müüa midagi Eesti uhkusega, väärtusega ning selle arvelt rikastuda, muutes selle siis ju kokkuvõttes igapäevaseks,  väärtusetuks. Kurb.

Elu eesmärk ei ole tarbimine. Elu eesmärk on elu praegu ja selle jätkusuutlikkus tulevikus! Siit tuleb otsida seda „Nokiat“, täpsemalt ikkagi väärtust. Eesti väärtust.

Juba kümme aastat me mõtleme, mis on Eesti Nokia.

Ja siin see ongi: Eesti Nokia ehk Eesti väärtus on meie talumees. 

Just. Eesti talumees.

Nii kaua kui on olemas Eesti talumees, on meil olemas oma maa, oma põld ja talud ja meie eestlastest talupered lastega, meie omad töökäed ja võimalus elu edasiminekuks just siin Eestimaal.

Kui on olemas see lihtne Eesti talumees, on meil laual eestlaste toitu kasvõi osaliseltki, eestlaste käsitööd, mõtlen ehedat, ikka kellelegi edasi oskuste näol pärandada, on meil oma kultuuriväärtuste ja ajalooga talud ning kombed alles, mida igapäevaga püütakse aga mugandada muudkui võõraste maade kultuuridele sobilikumaks.

Eesti talumees on väärtus või see Nokia, kui nii on moodsam öelda.

Lihtne Eesti talumees on see, kes viib elu, tööd, kultuuri, ajalugu ja kõike muud Eesti riigis edasi eestlaste kommete kohaselt. Kui ei ole meie Eesti talumeest, ei oleks lapsi ja naisi, kes toetaksid kogu meie riiki just eestlaste moel jätkamisega. Ei oleks seda ei Eesti toitu ega viina ega klaverit.

Eesti talumees on väärtus iga oma naeratuse, mõtte, töö ja higipisaraga.

Lihtne ja õige.

Vaadake natuke tagasi ajalukku, oma vanemaidki või lugege veelkord A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ läbi. Nii veendute isegi, et Eesti talumees on meie Eestimaa väärtus.

Naised, ärge pahandage, et miks just talumees, mitte naine - meie oleme nende meeste tugi.