Suure osa jaaniõhtutest olen veetnud oma maakodus Kõlleste vallas Vana-Mutiku talus. Neid õhtuid on olnud enam-vähem nelikümmend. Meenutades sulavad nad kõik sedavõrd kokku, et üht teiste hulgast kõige kõigemaks on raske nimetada.

Ühe korra olime abikaasa Tiiaga jaanitulel Põhja-Norras polaarjoone taga, kus päike sel ööl ei looju. Vihma sadas nagu oavarrest, tuli sai aga põlema. Nooremad jaanitulelised käisid veel varahommikul, kui vihm oli järele jäänud, meres suplemas.

Tänavu sõidame jaaniõhtuks tuttavate poole Põhja-Eestisse, osa nooremat peret külalistega jääb maale tuld tegema.

Jaan Einasto, astrofüüsik

Mu meeldejäävaim jaaniõhtu oli mõne aasta eest, kui käisin külas oma pojal Indrekul ja tema perel nende maakodus Põhja-Tartumaal. Tegime sauna ja jaanituld, ajasime juttu, vaatasin lastelaste tegemisi, puhkasin oma pere seltsis ja tundsin elust mõnu.

Sel aastal kavatsen koos töökaaslastega Tõravere jaaniõhtul olla. Sinna tulevad mu kolleegid ja vanad tuttavad, kellega on ikka mõnus juttu puhuda ja koos olla.

Jaan Kallas, PRIA peadirektor

Minu meeldejäävaim jaanipäev oli aastal 1969. Olin lapsena sel suvel Kihnu saarel Lemsi külas Pulli talus Anni ja Jaan Vidriku juures. Jaanilaupäeva ennelõunal näidati kultuurimajas filmi “Tabamatud tasujad” ja õhtul algas kolmepäevane jaan pihta.

Paadi põletamine, kördid, lõõtsad ja angerjasupp ning tantsud-laulud olid ühele Tallinna poisile tõeliselt terav elamus.

Sel aastal oleme oma Kadri talus paari sõbraga ning naudime rahu, vaikust, lõket ja sõprust.

Jaan Elgula, muusik

Eks jaaniõhtud ole kõik kuidagi omamoodi meeles. Lapsepõlvest meenub see, kui vanal Tartu lauluväljakul müüdi autolavkadest isadele Žiguli õlut ning laps sai kassi pildiga koorejäätist ja venekeelsete kirjadega Karandaši-nimelist pikka pulgakommi.

Jaanituli oli hoopis posti otsas. Meelde on jäänud just see, kuidas üks onu, tõrvik hambus, posti otsa ronis ning seal tõrvapüti süütas. Aasta võis olla umbes 1969.

Tänavu lahutame jaaniõhtul Justamendiga rahva meelt Sauel, ja kui läheb hästi, jõuan veel oma küla, Patika jaanitulele ka. Kõik oleneb ilmast ja rahva vastupidamisvõimest.

Jaanika Kaljuvee, Võrtsjärve SA juhataja

Meie pere jaoks pole jaaniõhtu nii tähtis, et sellest väga erilisi noppeid välja tuua. See on vaid üks tore aeg, mil saab pere ja sõpradega pikemalt koos olla. Šašlõkk ja lõkketuli on meil suvel niigi üsna tavapärased.

Lapseeas olid jaaniõhtud huvitavamad, lubati siis ju kauem väljas olla ja pidudel osaleda. Mida lapsena rohkemat tahta!

Sellel jaaniõhtul oleme kindlasti Võrtsjärve ääres – rendime külastuskeskusest kanuud ja vaatame, mida huvitavat on kaldaääre roostikus või Alam-Pedjal. Õhtu veedame Jõesuu turismitalus, kus teeme sauna, saame sõpradega kokku ja sööme suviseid grilltoite.