Kas tänapäeva mees on adekvaatne selles meeletus naistetänapäevas vastama? Hi-hi. Palju on jutustatud ürgmehest, kes elab meis kõigis edasi...

Reaalsus on ju see, et meie (mehed) elame NLi lagunemisest peale n-ö Lydia Rahula taktikepi all! Pangas – laenuhaldur on naine, inkassost saad meili, alla kirjutanud naine (et ei oskaks karta), trammi- ja trollijuhid on naised... Mehed on vaid kunstnikud või pedofiilid. Naise roll olekski lühidalt: investeeringud ja siis... Igatahes: “kõpladele”.
PS. Ema, palun ära võta hinge. Naisi on ju põesastes kui maamehel vilja salves ;)

Inara Luigas

Riigikogu liige 

Naise töö praeguses Eestis on iga töö, mille eest ta palka saab. Valikud pole enam kaugeltki silmipimestavad. Tänapäeva Eesti riik ei hellita naisi.

On kinnistumas tendents, et naised võtavad tööturul sallivamalt vastu ka need töökohad, mis suurt rõõmu ja hingekosutust ei paku. Tegelikult oleme naiste kätte andnud riigi olulisemad valdkonnad.

Naised peaks rohkem poliitikasse sekkuma. Kui Riigikogus oleks naiste ülekaal, oleks nüüdseks kehtestatud tasuta koolitoit, tasuta koolitarbed ja tasuta koolivorm.

Piret Päär
muinasjutuvestja

Tõesti-tõesti, naised ongi võtnud väga palju enda õlule. Küllap oli ka minu emade ja emaemade aegu nii, et naised pidid palju jõudma, aga töö iseloom on muutund. Raske maatöö kõrval jätkus aega lugude vestmiseks ja laulude laulmiseks. Elu saladuste hoidmiseks ja edasi pärandamiseks. Tänapäevatöö poeb inimese meele sisse ja võtab seal nii palju ruumi, et selleks enam, mida naine tegelikult teadma ja hoidma peab, kohta pole.

Mihkel Kunnus
füüsikaõpetaja

Antropoloogid ei tea ühtegi kultuuri, kus tööd ei jaotuks soopõhiselt. Seega hilisuusaegsed õhtumaad loovad praegu oma ideaalidega (kvoodijõuga) pretsedenti. Kes siin ja tänapäeval liiga tõsimeelselt naiste- ja meestetöödest räägib, riskib vähemalt diskrimineerimissüüdistusega. Kõige sooneutraalsemad on vaimsed, kõrget haridust eeldavad alad, aga paraku jaotub vaim indiviidide vahel äärmiselt ebademokraatlikult.

Elustiilid jooksevad veel siiski regioone mööda, ent juuretu ja sootu linnamoraal kehtestab regioonipimedaid seadusi. Ei taha pidutuju rikkuda, aga naistepäev tendeerib nostalgiliseks jäänukiks nagu soolistatud augi (meheau ja naiseau). Aga mehed, viige ikka naistele lilli! Ka neile moodsatele. Nagu kadunud väärtuste hauale.

Marianne Mikko
poliitik

Eesti naine on väga töökas, ELis on töökam vaid rootslanna. Kui ELi keskmine naiste tööhõive 2008. aastal oli 59,1%, siis Eestis 66,3%. Erinevus Eesti meeste ja naiste tööhõive vahel on keskmisest poole väiksem.

Ka kodus on eestlanna “kõva käsi”, sest nii palju, kui pühendavad tunde kodutöödele meie Tiiud-Küllid-Maarikad, ei pühenda mitte ükski teine naine Euroopa Liidus.

Eestis on naistel kõrgem haridustase kui meestel. Enamasti on õpetajad, lasteaednikud, meditsiini-, sotsiaal- ja kultuuritöötajad naised. Nende palk on tunduvalt väiksem kui ehitajal, lukksepal või logistikul. Ma usun uude põlvkonda, kus noored oskavad enda eest paremini seista.