Mis siis maaelust ikkagi saab?

Sel teisipäeval esitlesid maaülikooli teadurid maaelufoorumil esimest Eesti maaelu arengu aruannet. Seni pole maaelu ja sellega seotud probleeme nii põhjalikult analüüsitud, nõnda et tegu on igati tänuväärse ettevõtmisega.

Teadlastele omase põhjalikkusega alustati mõistete “maaelu”, “maapiirkond” ja “maainimene” vaagimisest, kuna need on hägusad ja mitmeti tõlgendatavad. Aruande vastutav toimetaja professor Rando Värnik ütles, et seni on harjutud maaelu seostama põllumajandusega, kuid nüüd on sellele lisandunud terve hulk muid tegevusi.

Olulise saavutusena tõi Värnik välja Eesti valdade jagamise nende tegevuse alusel kuude kategooriasse, millest kaks on linnalised ja neli maalised. Hinnati ka valdu maaelu arengu indeksi alusel.

Alles hiljuti esitleti järjekordset valdade majandusliku arengu pingerida. Mille poolest erineb sellest nüüdne aruanne? “Aruande eesmärk ei olnud koostada pingerida, vaid vaadata regionaalseid arenguvõimalusi lähtuvalt konkreetsete piirkondade eripäradest,” ütleb Värnik.

Lisaks põhjalikule olukorrakirjeldusele oleks oodanud ka ettepanekuid ja soovitusi, mida tuleks üht või teist tüüpi valdade puhul ette võtta, et sealset arengut turgutada. Nii- ja naapidi andmeid võrrelda ning valdades ühisosa otsida on tore, kuid mis eesmärgiga seda kõike tehakse?

Tõdemusest, et “suhtelise mahajäämusega valdade rahvastiku osaindeksi tase on kriitiliselt madal ja seab küsimärgi alla nende valdade pikaajalise jätkusuutlikkuse”, jääb väheks. Mida peaks siis ette võtma? Või kes peaks mahuka analüüsi pealt need ettepanekud vormistama?

Tõsi, aruande 103. leheküljel jõutakse üldiste tähelepanekute ja soovitusteni – Eesti sobib põllumajanduspiirkonnaks ning lisaks võiks rohkem arendada ühistegevust ja mahetootmist. Peale selle tuleks pöörata rohkem tähelepanu piirkondade arenguvajadustele. Rohkem ikka kui mitte midagi. Ning ehk jääb aruande tellinud haridus- ja teadusministeerium sellega ka rahule.

Maaelu arengukava koostamist juhib aga põllumajandusministeerium. Praegu käib uue maaelu arengukava väljatöötamine. Selle seisu esitles põllumajandusministeeriumi esindaja maaelufoorumil kohe pärast teadlaste aruannet. Hetkel tegeldakse olukorra kaardistamise ja probleemide väljatoomisega ehk siis sama asjaga, millega teadlased just lõpetasid.

Kahju, kui maaelu arengukava ja aruanne jäävadki kaheks eraldiseisvaks asjaks. Põhjalik maaelu analüüs ja soovitused edaspidiseks võiks olla sisendiks maaelu arengukavale, millega jagatakse edasiste aastate jooksul kümneid miljoneid eurosid maaelu arenguks. Milleks dubleerida, selle asemel et teha koostööd? Koostöö peaks elu maal edasi arendama.

Ehk võiks see arengukava olla ka paljuräägitud haldusreformi üheks alusdokumendiks.