Võib tunduda, et oma murekoorma all ei ole paljudel aega ega tahet veel muu maailma hädadega tegelda. Kuid see on ekslik arvamus. Eestis on muljetavaldavalt palju neid, kes maailma parandamisega, arenguabi andmisega tegelevad.

Afganistanist Ugandani

Tallinnas tegutsev uhke nimega organisatsioon Eesti Arengukoostöö Ümarlaud (EAÜ) ühendab endas 22 organisatsiooni, kes viivad ellu mitmesuguseid projekte alates Afganistanist ja lõpetades Ugandaga. Abiorganisatsioone on tegelikult rohkem, sest kõik neist ei ole EAÜga liitunud.

Ümarlaua poliitikaekspert Evelyn Andrespok, kellega innukast abistamisest rääkisin, usub, et vaesemate riikide aitamise taga on ennekõike rahva teadlikkuse kasv. “Ma ei usu, et paljud siin Eestis tunnetavad, et oleme muutunud juba piisavalt rikkaks, et teiste vaesust leevendada. Pigem mõistetakse üha enam, et maailm on lihtsalt suurem kui meie siin; et igal inimesel, olenemata sellest, kus ta sünnib, võiks olla õigus inimväärseks eluks.”

Eesti organisatsioonid on seotud väga erinevate ettevõtmistega. Mittetulundusühing Damota plaanib Etioopias koolimaja ehitama hakata. Organisatsioon Mondo avas Ugandas kohviku, kus töötavad erivajadustega noored. Lisaks on selle grupi eestvõttel leitud sõpruskoole Afganistanis. Otsest õpilasvahetust küll ei toimu, kuid omavahel vahetatakse kirju, suheldakse Skype’is.

Peipsi Koostöö Keskus annab Moldovas Dnestri jõe äärsetel aladel nõu, kuidas korraldada veemajandust. Jaan Tõnissoni Instituut tegeleb Gruusias rahvusvähemuste probleemidega.

Kõige rohkem panustavadki eestlased praegu Afganistanis. Suured partnerid on ka Gruusia ja Moldova. Eesti abi jõuab Ukrainasse ja Valgevenesse. Kõik need endised vennasvabariigid on Eesti välispoliitilises leksikonis koodnimetaja “ida-partnerluse riigid” all, nende toetamine seega meie riiklik huvi.

Raha-raha

Aga räägime ka rahast, mis neile projektidele kulub. Enamik sellest tuleb riigikassast. Välisministeeriumis arenguabi teemadega tegeleva diplomaadi Kaili Terrase sõnul näitab mullu antud abi koondstatistika, et selleks läks kokku 17,9 miljonit eurot. Selle hulka arvestatakse ka Eesti makseid rahvusvahelistele organisatsioonidele, lisaks humanitaarabi, mida antakse läbi ÜRO ja Euroopa Liidu kanalite kriisikolletes, näiteks Aafrikas. Eelarve rea peal on ka summad, mis kuluvad siin Eestis Illuka pagulaste varjupaigale. Eesti kolmanda sektori abiorganisatsioonid saavad riiklikust fondist miljoni jagu toetust, peavad ise lisasummasid hankima.

Sel laupäeval, 1. juunil, saab igaüks paljude Eesti maailmaparandajatega ise kohtuda. Vabaduse väljakul toimub järjekordne Maailmapäev, kus kohal 30 organisatsiooni ja saatkonda. Üritus algab Lääne-Aafrika tantsu ja trummimänguga, mis kindlasti on eksootiline. Kuigi mitte enam neile eestlastele, kes Musta Mandri elujärge ise parandada püüavad.