Neeme Raud: Nii vanamoeline

Tean, tean, tean... – taas kord võib kõlada väiteid, et Eestisse tagasi tulnuna näen asju sageli läbi roosade prillide ja murekohad jätan kahe silma vahele. Aga viimase kuu jooksul mööda Euroopat sõites ning oma jaanuarist algava uue telesaate “Lähetus” osi salvestades olen sõna otseses mõttes omal nahal tundnud, kui lihtne on Eestis paljude teiste riikidega võrreldes asju ajada.

Mõtlesin sellele läinud nädalavahetusel Saksamaal Hamburgis, kui mitu taksojuhti, kelle autol küll silt, et maksta saab ka krediitkaardiga, sellest kas otse keeldusid või väitsid, et kaardilugeja hetkel kahjuks ei tööta. Sama väide kõlas ka ühes kesklinna rahvarohkes restoranis, kust pidin arve maksmiseks kõmpima paarisaja meetri kaugusel asuva sularahaautomaadi juurde, seisma seal üsna pikas sabas ja siis kupüürid restorani tooma.

Püha tööaeg

“Sularaha on Saksamaal endiselt kuningas, kuna kaardimaksetega kaasnevad lisakulud ning seepärast püütakse neid igal võimalikul juhul vältida,” selgitas mulle Hamburgis juba kaheksa aastat pagariäri-kohvikut pidanud eestlanna Triinu.

Ta lisas, et temagi asutuses plastraha vastu ei võeta. Rääkisime Triinuga ka sellest, kuidas Saksamaal valitsusega suheldakse: ikka ise kohale ilmudes ja pabereid täites. “Vanamoeline bürokraatia on meil korralik,” nentis ta.

Asjaajamise muudab veelgi raskemaks see, et kodanikke võetakse vastu vaid teatud päevadel ja piiratud tundidel, seega alati tuleb end töölt ära paluda, mis Saksamaal ei ole aga kombeks.

“Tööaeg on siin vaid töötegemise aeg, siis ei räägita ka mobiiliga ega aeta kõrvalisi asju,” ütles Triinu, kelle arvates Eestis sahmerdatakse tööl olles kõige muuga hulga rohkem. Aga vähemalt valitsuse või pankadega suhtlemiseks ei pea ise kusagile kohale minema. Ja kuna see tundub siin niivõrd enesestmõistetav, ei saagi ehk aru, kui suur aja- ja närvikulu võit see on.

Seda märkis ka Saksa logistikafirma Kuehne + Nagel üks juhte Martin Kolbe, kellega Hamburgis kohtusin. Kuehne + Nagel tõi osa oma infotehnoloogia osakonnast Eestisse. Äsjastel ettevõtlusauhindade jagamisel pälvis K + Ni Eesti haru
EASilt aasta ettevõtte tiitli!

Kolbe sõnul vaatab ta Eestis käies meie e-lahendusi kohati kadedusega.

Eesti eeskujuks

Selle nädala “Välisilmas” rääkis Prantsuse IT-minister Tarmo Maibergile, et ka seal riigis vaadatakse Eestit kui eeskuju, sest ID-kaarte ja elektroonilist allkirja prantslastel veel ei ole.

USAs on küll inimestel võimudega suhtlemisel internetiga mõnes vallas võimalik asju kiiremini ajada kui varem, ent mõne kuu eest olin üllatunud, kui üks New Yorgi pank mulle teatas, et interneti vahendusel ei ole Ameerikas veel võimalik oma raha pangast panka liigutada – ehk millalgi tulevikus, arvas teller.

Nii et meil on, mille üle heameelt tunda. Kuigi kõige ohtlikum oleks juba saavutatu otsas loorberitele puhkama jääda, sest tehnoloogia areneb pidevalt, ja need, kes praegu uusi lahendusi kasutusele võtavad, astuvad meiega võrreldes juba homsesse päeva.