Maskuliinne Eesti valitsus

“Kui mõtleme näiteks sellele, et naispresident on olnud Soomes, Lätis ja Leedus ning et Rootsi järgmine riigipea on kuninganna, siis soovitaksin ka meie valijatel vaadata mitte niivõrd meeste kui naiste poole,” ütles üks helistaja.

Ta jätkas: “On ju olnud tõepoolest nii, et kui naine pääseb mõnda suurriiki juhtima, siis on seal pikemat aega tagatud stabiilsus ja areng. Ka meie laulva revolutsiooni tegevjuht ja sisuline liider oli ju Marju Lauristin. Aga kui vaatame praeguse Eesti valitsuse pilti, siis on see ikka suuresti meeste kogu,” ütles mees telefoni teises otsas.

Teine helistaja rõhutas, et Merkeli võit saatis kindlalt hingusele mitu seisukohta: esiteks, et naised on lollid, ja teiseks, et idablokist tulnud inimesed on turakad.

“Ma arvan, et peamine, mis meid erutab, on see, et Merkeliga anti Euroopale mingi stabiilsuse märk,” ütles kolmas raadiosse helistanud mees, kelle arvates on imetlusväärne, kuidas tugev naispoliitik suudab poliittehnoloogiliselt Saksamaa ja Euroopa elu juhtida.

Nii nagu neilt kolmelt eesti mehelt, sai Merkel kõlavaid ja kiitvaid hinnanguid veel paljudelt maailmas. Ennekõike just oma stabiilsuse eest, mis kohati on tähendanud üsna resoluutset ja karmi kurssi.

Mitmes väljaandes nenditi, et kuigi kriisis olevates eurotsooni riikides ei ole ta populaarne, sest nõuab finantsabi eest ulatuslikke reforme ja kärpeid, andis tema tagasivalimine selge pildi, et suur osa sakslasi toetab viisi, kuidas Berliin seni Euroopa rahaasju on ajanud. Tasakaalukalt ja suurt raha mitte loopides. New York Times nendib küll juhtkirjas, et range kasinuspoliitika suhtes on kantsleri kurss viimasel ajal mõneti pehmemaks muutunud, sest ta paistab üha selgemalt aru saavat, et üksnes rihma koomale tõmbamine Euroopa kriisikolletes loodetud tulemusi ei anna.

Angela Merkeliga seoses on huvitav mõelda, et mitte üksnes Euroopa, vaid ka kogu maailma rahaasju hakkavadki üsna pea suunama naised.

Naiste päralt on tulevik

Globaalses fiskaalpoliitikas mängib üht võtmerolli endine Prantsuse rahandusminister Christine Lagard. USA keskpanga, Föderaalreservi etteotsa tõuseb jaanuaris ilmselt praegune panga number kaks Janet Yellen. Esialgu selle koha saama pidanud endine USA rahandusminister Lawrence Summers võttis oma kandidatuuri äsja maha osalt just naisorganisatsioonide vastuseisu tõttu. Põhjuseks mehe arvamusavaldus Harvardi presidendina, et tippteaduses ei ole palju naisi, kuna nad ei küüni mõtlemiselt meestega samale tasemele. Suuresti just selle mõttekäigu tõttu kaotas Summers ka oma Harvardi juhi koha.

Aga kui lisada eelnevasse maailma tippnaiste loetellu veel Hillary Clintoni võimalik Ühendriikide presidendiks saamine 2016. aastal, siis võib vist öelda küll, et tipus kõlab naiste hääl ilmselt valjemini kui kunagi varem. Küll tahaks, et ka Eesti naisjuhtide hääl.