Moskva kaks palvet

Tõsi, USA ja Venemaa eriteenistused on juba koopereerunud. Kahe aasta eest esitati Moskvast Washingtonile lausa kaks palvet – nii luure keskametile kui ka föderaalsele juurdlusbüroole –, et nad kuulaksid üle 2002. aastal Ühendriikidesse elama ja õppima asunud Tamerlan Tsarnajevi.

Vene ohuradar hakkas plinkima seejärel, kui eriteenistused kuulasid pealt Tamerlani ja ta ema Zubeidati (kes pärast USAs veedetud aastaid Dagestani Mahhatškalasse kolis) telefonivestlust. Ema rääkis pojaga moslemite pühast sõjast.

USA uurijad neis vestlustes mingisuguseid ohumärke ei tuvastanud ja Bostonis õppinud noormehe nimi kustutati erinimekirjast. Ka Venemaale teatati, et Tsarnajevit ei ole põhjust luubi all hoida.

Nüüd on see luup uuesti välja võetud, sest Zubeidat Tsarnajeva võibki olla võti Bostoni tragöödia tagamaade juurde.

Zubeidati ja ta poega tundvad inimesed Mahhatškalas on ajakirjanikele ja uurijatele öelnud, et mõne aasta eest paistis nende elus toimuvat suur muutus. Tsarnajeva sosistas tuttavatele, et 11. septembril 2001 New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuses toimunud terror oli osa USA valitsuse laiemast plaanist leida ettekäändeid moslemitevastase viha õhutamiseks. Praegu raiub naine kui rauda, et teda terroristiks nimetada on naeruväärne. Ta on moslem, ning ta pojad – Tamerlan, kes hukkus tulevahetuses politseiga ja Džohhar, kes sai vigastada ning võeti kinni – on täiesti süütud.

Ohumärgid jäid märkamata

Nüüd kui Bostoni plahvatustel ei välistata võimalikke taustsidemeid Ameerikat tabanud suurima terroriga, 9/11 rünnakutega New Yorgis, ja USA võimud väidavad, et Bostonis toimunu oligi esimene kord pärast New Yorgi kaksiktornide kukkumist, mil USA pinnal terrorirünnakud toimusid, tekib teisigi häirivaid paralleele.

Näiteks seegi, et nii nagu 12 aasta eest, mil FBI-l oli eelnevalt olemas vähemalt kaudne info, ei suudetud ka nüüd, kui terrori ennetamise nimel töötab USAs palju ametkondi, varajaste ohumärkide taga midagi suuremat tajuda.

Ent kas seda ongi võimalik teha, kui Tamerlan Tsarnajev tegutses peamiselt üksi, esitades kaudseid viiteid vaid emale ja vennale. Just selliste üksiküritajate tabamist peavadki Ameerika erijõud kõige keerukamaks.

Ja ikkagi saab Moskva nüüd edukalt väita, et nende ohuhinnang osutus ameeriklaste omast sel korral selgepilgulisemaks. Kreml näitas uut indu äärmuslusega võitlemisel juba eelmisel nädalavahetusel, kui ühes Moskva mošees arreteeriti 140 väidetavalt islami äärmusorganisatsioonidega seotud isikut.