Neeme Raud: USA endasse vaatamise aeg

President Barack Obama teise ametiaja algusüritustel ei reastanud ükski mu vestluspartner Washingtonis mujal maailmas toimuvat tänapäeva Ameerika jaoks prioriteediks. See, et ligi 75 000 ameeriklast on seni Afganistanis, ei tulnud kordagi isegi jutuks. Presidendilt oodatakse järgmise nelja aasta jooksul lahendusi Ameerika oma muredele.

Kõige enam räägiti kestvatest majandusprobleemidest ja vajadusest luua soodne pinnas uute töökohtade tekkeks, mitmed tervitasid Obama kava viia läbi immigratsioonireform, mis aitaks põranda alt välja tulla 11 miljonil illegaalil, oluliseks peeti tulirelvade alaste seaduste karmistamist.

Üks näib olevat kindel

See, kui jõuliselt president Ameerika kurssi vasemale kallutab, hakkab selguma. Kuid üks näib olevat kindel: suheldes muu maailmaga võtab USA järgnevatel aastatel teise tooni ja kursi. “Sõja-aastakümme on lõppemas,” märkis Obama Kapitooliumi ees peetud kõnes. Sama kordas mõni päev hiljem senatis toimunud ametissekinnitamisel ka USA järgmine välisminister John Kerry, kelle sõnul peab temagi välispoliitikat üha enam just majanduspoliitikaks.

Mõlemad seisukohavõtud kinnitavad veel kord, et Washingtonist vaadatakse eelolevatel aastatel pigem läände, Aasiasse, maailma majandustiigrite poole, kui et itta, Euroopa suunas. Kuigi väita, nagu langeksid Euroopa liitlased USA radaril teisele plaanile, oleks vale. Pigem nii: suhted Euroopaga on tugevad ja jätkuvad, Aasia suunal tuleb aga senisest aktiivsemat tööd teha.

Eesti ajakirjandusest käis hiljuti läbi Vene meediast üles nopitud uudis, et kuna USA on pilku pööramas Aasiale ja samas soovitakse parandada ka uude madalseisu langenud suhteid Venemaaga, saadab president Obama juba jaanuari lõpus Venemaale oma julgeolekunõustaja Thomas Doniloni, et too annaks president Vladimir Putinile üle isikliku läkituse USA riigipealt. Muu hulgas pidavat seal Vene allikate kohaselt seisma, et Washington annab Moskvale lähivälismaa küsimustega tegelemisel nüüd vabamad käed.

Uudist lugedes tuli meelde Obama mullune “avalik” salajutt tollal Venemaad juhtinud Dmitri Medvedevile, et too soovitaks uuesti presidendiks tõusval Putinil USA valimiskampaania ajal Ühendriikide ja Venemaa suhteid mitte torkida. Sest pärast valimisi – kui ma võidan – saan riikide suhete kujundamisel olla tunduvalt paindlikum, ütles Obama.

Suuri pöördeid ei tule

Kas nüüd on see valimistejärgne aeg siis käes?

Eesti suursaadik Washingtonis Marina Kaljurand raputab ägedalt pead, kui jutt Putinile saadetavale salakirjale ja lähivälismaale selja pööramisele läheb. Washingtoni diplomaatilises kogukonnas ei ole kirja teema tema sõnul isegi kõneks olnud. “Ma arvan, et peame vaatama, milline on reaalne olukord: Ameerika Ühendriigid on meie liitlased, on meie partner, ja ei ole mitte mingisugust alust arvata, et lähiajal midagi muutuks,” ütleb ta.

Suursaadik on kindel, et kui Washington välispoliitilisi prioriteete muudab, siis Eesti suhetes Ühendriikidega Obama teisel ametiajal suuri pöördeid ei tule. Pigem on suhted julgeoleku ja poliitilise koostöö kõrval laienemas uutesse valdkondadesse.