Noored ja noorsootöö – siga ja kägu


Noored ja noorsootöö – siga ja kägu
Piret TalurFoto: erakogu

Noortele pakutakse vaba aja tegevusena liiga sageli kooliprogrammis juba sisalduvaid asju – liialt vähe on valikuvabadust.

Hiljuti esitleti Praxise eestvedamisel ja Eesti Noorsootöö Keskusega koostöös valminud Eesti noorte noorsootöös osalemise ülevaadet, mis põhineb 2011. aasta sügisel üle Eesti toimunud enam kui 7000 noore küsitlusel.

Noorsootööga on viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud oma sõnul ligikaudu üheksa noort kümnest. Muljetavaldav.

Sama mis koolis

Huviringide seas on konkurentsitult esikohal spordiga tegelemine – kolm või rohkem korda nädalas käib oma sõnul trennis ligikaudu iga kolmas noor.

Kõigis vanuserühmades on võrdselt 10% ringis muusika-laulmise, tantsu ja kunstiga mitu korda nädalas hobi korras tegelejaid. Umbes pooled vastanud noored astuvad vähemalt korra kuus läbi noortekeskusest.

Kõige populaarsemad tegevused on need, mis ka üldhariduskooli õppekavas ainetena kirjas.

Valdavalt tegutsevadki populaarsed huviringid üldhariduskoolide juures, teiseks keskkonnaks on huvikoolid, mis sarnanevad oma ülesehituselt ja eesmärgiseadelt suuresti üldhariduskoolidega. Erinevus on selles, et huvikoolis tuleb (reeglina) maksta.

Ehk käivad noored huviringis suuresti seetõttu, et kohustuslik õppekava ei anna neile piisavalt võimalusi oma huvide realiseerimiseks?

Kõrge osalusstatistika ei pruugi näidata tingimata organiseeritud vaba aja tegevuste kõrget taset, vaid hoopis kohustusliku õppekava eripära.

Õppekavades on küll kõrge kehalise kasvatuse ja kunstide valdkonna osakaal (kunstides seejuures üks kõrgemaid Euroopas, 18%), kuid õpilane ei saa langetada valikut ühe või teise aine kasuks ja midagi muud kõrvale jätta.

Veelgi enam – vabaainete ehk õppija vabaduse ja isikupära arvestamise vähene määr ongi Eestis tavaline lähenemisviis, ulatudes üldharidusest kõrghariduseni.

Mõistagi suureneb iseseisvat tegutsemist ja enesemääratlemist nõudvates tegevustes (noorteühingud, vabatahtlik tegevus) osalemine koos vanusega. Pole otstarbekas püüda suunata sama tüüpi tegevusi kõigile vanuserühmadele. On ootuspärane ja normaalne, et täiskasvanu juhitud ja autoriteedikesksed tegevused kaotavad teismeliste seas populaarsust.

Noorsootöös on vaja teadvustada teismeliste vajadust õppida vastutuse võtmist ja iseseisvat otsustamist. Õige ja vale, väärt ja tühise, edu ja ebaõnnestumise kohta õpib inimene küpsemise käigus, tunnetuslikult, mitte pimesi autoriteete järgides.

Mugavusetee

Mugav on pakkuda võimalusi sellisteks vaba aja tegevusteks, mis on käepärased ja odavad korraldada; igas koolis on muusikaõpetaja – muidugi ka laulukoor; igas koolis on kehalise kasvatuse õpetaja – muidugi ka kergejõustikutrenn.

Kas ei peaks rohkem energiat suunama just neile vähe esindatud valdkondadele ja kaasaegsetele meetoditele, mis kõnetavad tänapäeva noort?

Praxise uuringu tulemused näitavad, et tehnika, loodus, näitlemine ja õpilasfirma arendamine ehk siis sellised tegevusvaldkonnad, mis nõuavad üldreeglina eraldi ressursse ning kooliväliste jõudude kaasamist, on kahjuks noorte seas vähem levinud.

Tellimiskampaania mets