Ma ei usu, et eesti naine põlgab Eestit või eesti meest. Aga kohtinguagentuuride äri õitseb, sest suhetest on saanud kaup nagu kinnisvarast või sõidukitest, mida vahendavad maaklerid ja diilerid.

Näib, et suhted on jõudnud vabale turule. Traditsioonide vastu võidelnud hipirevolutsioon propageeris vaba armastust, aga hävitas püsisuhted ning inimesi ühendavad ja stabiilsust pakkuvad sidemed, muutes inimesed oma keha orjaks. Meeste ja naiste ainsaks ihaks, isegi kinnisideeks, on saanud naudingu otsimine. Seda naudingut saab nüüd osta, ühel või teisel moel. Raske on leida partnerit, kellel oleks muid sarnaseid soove.

Isegi kui kedagi kohtame, siis kontakti loomine ja arendamine jääb kas oskuste puudumise või häbeliku loomuse taha. Tundub, et suhete ja seksi lahutamisega perest on Homo sapiens allutatud lakkamatutele otsingutele, suutmata end kellegagi siduda.

Nii nagu ohjeldamatu liberaalne majandus üldse, on ka seksuaalne liberalism toonud suhetes kaasa enneolematu kihistumise. Mõni suhtleb ja seksib iga päev, mõni paar korda elu jooksul või üldse mitte kunagi. Nii nagu vaba konkurents ette näeb. Mõnel ei jää muud üle, kui internetis suhelda ja õhtuti pornokaid vaadata.

Olukorras, kus püsivaid suhteid on keeruline luua, peab naine olema ka mees ja mees naine. Inimesed on sõltumatud, aga iseasi, kas see sõltumatus naisi ja mehi õnnelikuks teeb. Kui aga meie emad ja vanaemad on oma poegadest sobimatud mehed kasvatanud, on praegu hea võimalus eelmiste põlvkondade viga parandada – minna välismaale, paarituda mõne mehelikuma isendiga ja luua seeläbi uus eesti mees.