Songun tähistab riigis juba aastaid rakendatud poliitikat “armee ennekõike”, juche aga seda, kuidas riik peaks ise üleni oma ressurssidega toime tulema. Tulemus on küll olnud see, et elanikkond maal on näljas, linn elab riikliku toiduabi najal, aga mida kõrgemale sõjaväelises hierarhias minna, seda luksuslikumaks elu muutub.