Praegu ongi esile kerkinud keerukas ja mitmetahuline probleem, mille lahendamiseks on vaja vabariigi presidendi jõulist ja asjatundlikku abi. Selleks murekohaks on haldusreformi ja Rail Baltica suunamine õigetele rööbastele!

Haldusreformi on vaja selleks, et tõsta riigijuhtimise võimekust. Kõige õigem on teha seda kahetasandilise kohaliku haldamise süsteemi loomisega. Seniste ebaefektiivseteks osutunud riigi-maavalitsuste asemele on tarvis luua maakondlikud halduskeskused, esmatasandi, valla- ja linnakogud moodustaksid lisaks valla- ja linnavalitsustele teisel tasandil ka maakonnakogud ja maakonnavalitsused. Valla- ja linnajuhid säilitaksid suhtelise iseseisvuse, täites edasi lokaalülesandeid, kuid haldusüksuste lõimumisel maakondlikesse keskustesse avaneks neil edaspidi võimalus hakata ühiselt osutama ka regionaalteenuseid.

Kahjuks aga võeti vabariigi valitsuse ja riigikogu poolt k.a 7. juulil kiirustades ja rohkearvulisi proteste ignoreerides vastu haldusreformi seadus, mille abil püütakse uuendada riigijuhtimist sama haldustasandi piires. Võimekuse tõusu loodetakse saavutada mitte haldusüksuste koostööst ja lõimimisest, vaid nende mehaanilisest kokkupanekust minimaalse elanike arvu (5000, 11000 vähepõhjendatud kriteeriumi alusel. Võimekust „näitava“ elanike arvu saavutamiseks on ette nähtud kasutada ebavõrdsel kohtlemisel põhinevaid vahendeid: ühinemistasu („präänikut“ e „äraostmist“) ja sundliitmist („piitsa“). Maakondlike halduskeskuste loomise asemel kavatsetakse põlised eesti maakonnad koguni kaotada ning asendada need stalinistlikke oblasteid meenutavate ülitsentraliseertiud regioonidega. Üle kahekümne valla on avaldanud protesti sundliitmisega seotud haldusreformi vastu ja Paul Varuli advokaadibüroo põhjalik õigusanalüüs ongi näidanud vastava seaduse vastuolusid põhiseadusega. Õigluse jaluleseadmiseks on vallad pöördunud riigikohtu poole, kust on loota saada vastust novembrikuus.

Rail Baltica't on tarvis raudtee kaudu toimuva kauba- ja reisijateveo edendamiseks nii riikide siseselt kui ka riikide vahel. Kuna viimasel ajal on vähenemas transiitkaubaveod, siis on uut kiirraudteed vaja eelkõige riigisisese, regionaalse kaubaveo ja reisiliikluse soodustamiseks. Sel juhul oleks mõttekas Rail Baltica trassi viia läbi enimasustatud alade, moderniseerides juba olemasolevaid raudteid. Nii olulise probleemi lahendamine nõuab laialdast avalikku arutelu ja paljude erialade asjatundjate kaasamist. Kahjuks aga on riigijuhid Rail Baltica rajamist plaaninud kitsamates ringkondades, ilma avalikkust kaasamata. Ka praegu ei ole kiirraudtee rajajad kättesaadavad avalikeks aruteludeks. Algusest peale on „idee-fiksina“ eesmärgiks seatud Pärnu kaudse nn läänetrassi e joonlaua-trassi ehitamine, mis läbib väheasustatud piirkondi, kahjustab asjatult loodust ja sunnib inimesi rohkem kui 600-st kodukohast lahkuma. Nii nagu haldusreformi korral, ei ole riigijuhid arutanud alternatiivtrasside loomist ja kavatsevad „esimesena pähevõetud“ varianti läbi suruda, rakendades ebademokraatlikku riiklikku vägivalda – sundvõõrandamist, mille julmust on kavas koguni seaduslikult tugevdada?! Tunduvalt sobivam oleks rajada Rail Baltica't olemasolevale Tartu ja Valga kaudsele nn diagonaaltrassile, mis on juba poolteist sada aastat läbinud Eesti rahvarohkeid alasid ja mille ümberehitamine tekitab loodusele ja inimestele palju vähem kahju.. Eriti oluline oleks seejuures saavutatav juhtiva teadus- ja ülikoolilinna Tartu reisiliikluse tõhustamine, mis võimaldaks tunduvalt edendada Eesti intellektuaalse potentsiaali rakendamist. Vabariigi Valitsus on seni analüüsinud vaid läänetrassi tasuvust, tuginedes peamiselt nn AECOM uuringule, mida teinud firma on Austraalia andmetel kriminaalse taustaga ja mis ei kaasanud arutlusse üha enam reaalsemaks muutuva Tallinn-Helsinki tunneli mõjuaspekte. Nüüd, mil Baltimaad on esmakordselt Rail Baltica rajamisel arendamas koostööd, on Eestil vaia kiiresti võtta ühendust Läti ja Leeduga kõigile regionaalpoliitiliselt sobiva trassi ühisplaanimiseks ja viia läbi võrdlusanalüüs tõestamaks selle eeliseid nn joonlaua-trasside ees.

Palume teil kui presidendikandidaatidel avaldada oma seisukohti haldusreformi ja Rail Baltica probleemide lahendamisel. Teie arvamuse teadasaamine võimaldaks eesti rahval meie tuleviku jaoks sobivaimat riigipead valida.