Nüüd mil prügiveolepingud koos hinnakirjaga postkastidesse jõudma hakkasid, on see paljudel vere keema ajanud, sest alates 1. aprillist ei saa inimene konteineritühjendust tellida siis, kui selleks vajadus on. Jäätmeauto tuleb graafikus märgitud kuupäeval ka siis, kui prügikast alles poole peal. Maksta tuleb muidugi täie eest.

Just see on eriti üksielavate pensionäride harja punaseks ajanud. “Meil ei ole prügi,” on nende korduvaim argument. Ja just seetõttu tundub igasugune lisakulu kuus neile ülekohtune. Kuigi lepingut saab omavalitsuse kaudu küll tühistada, kaasneb sellega hulk segast bürokraatiat.

Olukord on viinud tõsimeelsete ärgitusteni kodanikuallumatusele ja üleskutseteni lepinguid mitte sõlmida. Paraku ei vabasta allkirjastamata leping omavalitsuste korraldatud hanke järgi maksmiskohustusest. Ning tõrksaid ähvardatakse inkassofirmaga.

Jäätmeseaduse järgi on jäätmekava koostamine ja korraldatud jäätmeveo rakendamine esmatasandil kohaliku omavalitsuse ülesanne. Paraku on omavalitsuste katsed Eesti eri paigus prügivedu seaduse alusel korraldada lõppenud tohutute vastuoludega jäätmefirmade juristide ja elanike vahel. Nii on prügivedajaid meiegi elanike seas hakanud saatma kuritegelik kuulsus.

Aga on veel üks, isegi kõige halvem nüanss. Aastaid on Eestis propageeritud prügi sorteerimist. Pakendiseadus sätestab pakendite taaskasutamise ja kohustab kuni 70% neist kokku koguma.

Uuel moel korraldatud jäätmeveoga kaob sorteerimisel aga igasugune mõte. Kui prügivedaja tahab vaid kliente ja võtab täishinna iga kuu kindlal kuupäeval, ei motiveeri see hoolsat kodanikku kuidagi püüdlikult pakendit muust olmeprügist eraldama.

Põhiline stiimul, mis seni innustas inimesi kraanikausi all sorteerimisjaama pidama, on see, et vaev tasus end ära – pakendi sai ära anda tasuta ja prügikonteineri tühjendamise tellida siis, kui see täis sai. Nüüd ütleb jäätmevedaja korralikule kodanikule paremal juhul, et tehke naabriga diil ja pidage üht prügikonteinerit kahe peale. Halvemal juhul, et ärge siis sorteerige.

Loodan, et selle halva stsenaariumi juures on siiski ka midagi positiivset: näiteks puhtamad metsaalused.

Ning ehk kaovad aianurkadest ära ka kohalikud jäätmepõletusjaamad, mille taaskäivitamisest plastmassilõhnane kirbe aroom aeg-ajalt märku annab. Sest prügiauto tuleb ja võtab oma raha niikuinii.