Riigi haldus vajab tervikuna reformi

Meid sundis seda kirjatükki kirjutama senine info ootamatult sõgedaks kujuneda ähvardava haldusreformi kohta. Reformi kavandajate meelest on põhiprobleem meie kohalike omavalitsuste väiksus, mille tõttu on neile antud ülesanne priitahtlikult ühineda. Kes ei ühine priitahtlikult, see sunnitakse ühinema. Millistes piirides ja milliste ülesannete täitmiseks ühineda, ette antud ei ole, mis on äärmiselt küsitav.

Kui kavandada muutusi omavalitsuse tasandil, tähendab see paratamatult muudatusi ka maakonna ja riigi tasanditel. Olenevalt haldustasemete muutuvast võimekusest, tuleks kindlasti üle vaadata, mis ülesandeid on ühel või teisel tasandil otstarbekas täita.

Omavalitsuse kontekstis on eriti oluline ülesannete jaotus kohaliku ja regionaalse taseme vahel. Kui me neid muudatusi koostoimes ei kavanda, hakkab avalik haldus ja riigi toimimine senisest enam lonkama.

Riiki ei saa ega tohi reformida nii, et koondame riigiasutustes inimesi, liidame omavalitsused ja seejärel vaatame, mis kogu süsteemis juhtuma hakkab. Enne tuleb paika panna tervik, alles siis selle osad – mitte vastupidi.