Võrdse kohtlemise loogika järgi tuleks enamik eesti rahvatantsudest ümber teha. Sest mida me neis näeme - mees juhib naist, tõstab teda õhku, keerutab oma käe all. Mees laskub naispartneri ette põlvele ja plaksutab, kui too mehe ümber magusalt naeratades tiirleb. Kas põlvele laskumine pole mitte mehe alavääristamine?

Boikoteeriks äkki ka "Tuljakut", mille lõpus peab mees naise õhku tõstma. Kui koreograafid muidugi ei kavatse võrdse kohtlemise nimel lisada Tuljakusse veel ühe tuuri, kus naine meest kõrgustesse upitab. Või võtame "Jooksupolka", kus mees naispartnerit ühelt küljelt teisele heidab - ehk peaks ka vastupidist varianti nõudma.

Suur osa meie tantsudest ongi üles ehitatud mehe-naise suhetele, jutustades vaatajatele mingit kindlat lugu. Kas tants, mis räägib kosjaskäigul korvisaamisest, on mehi alavääristav ja tuleks ära keelata? Kas tants, kus mehed naisi hindavalt takseerivad ja neid käeviipega järjest välja praagivad, ajab naisõiguslased barrikaadidele? Ning kui ei aja, siis mispärast ometi, kui ebavõrdsus seal nii teravalt silma torkab?

On täiesti arusaamatu, miks balletitantsijad veel vaiki püsivad. Suure osa lavaloleku ajast baleriinid ju meeste kätel ilutsevadki! Kas peaksime boikoteerima ka „Pähklipurejat" ja „Tuhkatriinut", „Luikede järvest" rääkimata?

Ma millegipärast ei usu, et lauljad nii õrnukesed on ja kõnealust Heiki Vilepi ning Piret Ripsi laulu šovinistlikuks peavad - loodetavasti on tegemist võrdõiguslaste tekitatud ja ajakirjaniku poolt suureks puhutud meediamulliga. Vähemalt need paar tuttavat lauljat, kelle arvamust pärisin, naersid soolise võrdõiguslikkuse tagaajamise laulusõnades lihtsalt välja.

Üks Eesti esisportlastest ütles mulle kunagi intervjuud andes sõnad, mis oma täpsuses siiani meeles püsivad: „Mehel on sündides teatud sootunnused ja naisel on sündides teatud sootunnused - ongi kõik, sellega saab võrdõiguslikkus otsa."

Neid sõnu on paslik siinkohal meelde tuletada.

Heiki Vilepi loodud laulusõnu segakooripalale "Mehed ja naised" näed siit.