• Et reguleerida paremini metssigade arvukust, tuleks lubada metssigadele kõik jahi liigid. Ajujaht ei liiguta sigu oluliselt enam kui nende tavapärane liikumine;
  • Riik peaks kütitud metssead ära ostma ja saatma need otse loomsete jäätmete käitlemise tehasesse Väike-Maarjas. Täna sööb omakütitud metssealiha maksimaalselt 5% jahimeestest, ülejäänud rändavad tööstustesse. Sattudes nn sinisesse tsooni saab sea realiseerida ainult pärast proovide negatiivse tulemuse selgumist. See võtab aega paar päeva, kuid rümba hoiustamise tingimused puuduvad ja seega ei hakata neid rohkem küttima. Riigil leidus ja leidub siiani raha tasuda marutaudi seire käigus kährikute ja rebaste peade eest. Ehk leidub ressursse tasuda sigade eest ka;
  • Täielikult tuleks keelata metssigade igasugune lisasöötmine alates 01.01.2016. Täna pole tegemist enam loodusliku loomaga ̶ metssead elavad metsas nagu lihaveised poollooduslikel kooslustel. Eelnimetatud kuupäevaks on eeldatavasti sigade Aafrika katk haaranud riigi mandriosa, populatsiooni poputamisel puudub igasugune mõistlik seletus;
  • Jahiseaduses tuleb sisse kirjutada metssigade põhikarja emiste maksimaalne arv 1000 ha kohta, mis ei tohiks olla suurem kui 1 täiskasvanud emis 1000 ha kohta peale jahihooaja lõppu. See tagab metssea säilimise, annab võimaluse mõistlikult pidada jahti, mitte pakkuda elatist jahimehele maaomaniku kulul.