Tiina Salumäe: Kohe ei muutu midagi
Kui õhusooja on väljas neli kraadi, siis võib valida, kas uskuda, et need neli kraadi on eelkõige tänu kliima soojenemisele ... või hoopis jahenemisele. Sellest uskumisest üksi ei muutu aga inimese elus lähitulevikus midagi.
Kased ja kookospalmid
Muidugi võib küsida nii, nagu küsis akadeemik Anto Raukas mõni aeg tagasi Tallinnas toimunud Põhja- ja Baltimaade rahvusvahelisel kliimakonverentsil, et mis on tuleviku seisukohalt olulisem, kas globaalne soojenemine või globaalne jahenemine.
Igatahes 39 riigi juhtivate kliimateadlaste abiga kokku pandud globaalse kliimaseire ülevaade ütleb, et inimese mõju kliimale on selge. Asi pole muidugi nii, et kui praegu kasvavad kodulähedases pargis kased, siis kümne aasta pärast hibiskid kõrvuti kookospalmidega. Pole välistatud, et ees seisab suvesid, kus tuleb endale rohkem riideid selga panna, kui seda eelmisel suvel tehtud sai. Ent pikemas perspektiivis peame siiski oma tegude tagajärgedega arvestama.
Raport ütleb, et ookeanid soojenevad ning liustikud ja jääpind väheneb, veepind jätkab tõusmist kiiremini, kui oleme seda näinud viimase 40 aasta jooksul.
Kuidas oleks mõistlik?
Kliimateadlaste mudelid on selgitanud – kui olulisel määral ei vähendata kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, siis tõenäoliselt tõuseb sajandi lõpuks keskmine temperatuur maapinna lähedal poolteist kraadi, võrreldes eelmise sajandi algusega.
Märkimisväärseks peavad teadlased fossiilsete kütuste põletamise osa kliimasoojenemises. Keskkonnaministeeriumi tellimusel tehtud ning jätkusuutliku arengu uuringukeskuse SEI Tallinn, TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ning Eestimaa Looduse Fondi ühistööna valminud uuring “Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050” mängis läbi kolm stsenaariumi, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning seda sotsiaalmajanduslikult kõige mõistlikumal viisil.
Lisaks argumenteeritud piltidele Eesti tulevikutrendidest andis uuring ka konkreetseid soovitusi meetmeteks neile, kes teevad Eestis strateegilisi otsuseid.
Analüüsi koostanud teadlased soovitasid ka keskkonnatasude määrad kehtestada ettevaatavalt pikemaks perioodiks, kui seda on praegused viis aastat, et anda keskkonnakasutajatele kindlus nii majandustegevuses kui investeeringuplaanides.
