Triinu Vaab: Tähtis on mõju, mitte suurus
Euroopa Liidu ühiseelarve kasutusalades kokku leppimisel põrkuvad eri huvid. Liikmesriikidel oleks kõige mugavam kasutada raha oma eelarveaukude lappimiseks, Euroopa Komisjon seevastu soovitab piiratud abi kasutada strateegiliste üleeuroopaliste eesmärkide täitmiseks.
Puudub strateegia
Eestile oluliste tõukefondide osas on Euroopa Komisjon seisukohal, et Eesti kõige pakilisemad probleemid on: erasektori teadustegevuse tugevdamine ja innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomine; infrastruktuuri ajakohastamine; oskustööjõud; kõrge tööhõive tase ja kaasav ühiskond, aga ka keskkonnasõbralik ja ressursitõhus majandus.
Eesti on üks kõige enam energiat raiskavaid liikmesriike ning meil tasub Euroopa Komisjoni soovitust energiasäästu osas tõsiselt võtta. Oleme liiga sõltuvad põlevkivist, kuigi selle asemel peaksime liikuma mitmekesisema ja süsinikuvaba energiavarustatuse suunas.
Ka transpordisektoris on vaja saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, selle asemel et aidata kaasa jätkuvale üleminekule ühistranspordilt autodele ning kaubavedude liikumisele raudteelt maanteele.
Eestil puudub pikaajaline kliimamuutustega kohanemise strateegia. Samuti on pidevaks väljakutseks loodusvarade, iseäranis loodusliku mitmekesisuse kaitse.
Minevikus saime endale lubada vabandust, et keskkond võib oodata ning eelkõige tuleb keskenduda kõige odavamatele ja lihtsamatele lahendustele.
Vahepeal oleme aga õppinud, et olukord on hoopis vastupidine: investeeringud keskkonnakaitset ja süsinikuvaba majandust toetavatesse meetmetesse toovad kaasa märkimisväärset majanduslikku kasu töökohtade loomise ning eelarve kokkuhoiu näol.
Mida saame ise ära teha?
Oktoobris avalikustasid Friends of the Earth Europe, WWF ja Bankwatch kaardi, kus on ära toodud nende organisatsioonide hinnangul käesolevast Euroopa Liidu eelarvest finantseeritud head projektid. Kaardil on märgitud projektid sellistest valdkondadest nagu eluaseme energiasääst ja ühistransport – investeeringud, mis ainult ei aita kaasa heitkoguste vähendamisele, vaid ka oluliselt kahandavad perede kulusid. Eesti rongipargi uuendamine on samuti kaardil markeeritud.
Kaart toetab Euroopa Komisjoni analüüsi, mille kohaselt Euroopa energiatõhususe 20% kasvu suunatud investeeringud toovad kaasa energiasäästu, kuid loovad ka võimalusi, et järgmise kümne aasta jooksul luuakse kaks miljonit uut töökohta ning iga pere eelarve väheneb ligi 1000 euro võrra. Seesugused kulutused on vajalikud mitmesuguste kriiside ajastul.
See on põhjus, miks tuleb keset Brüsseli eelarvesõda otsustajatele meelde tuletada, et vähemalt 25% järgmisest Euroopa Liidu eelarvest peaks minema madala süsinikusisalduse meetmetesse, kuna need investeeringud on võtmetähtsusega, tagamaks Euroopa kogukondade jätkusuutlikkus, luues samal ajal töökohti ning tuues kokkuhoidu.
Tagasi kodus olles peaksid meie juhid võtma Euroopa Liidu fondide raha planeerimise keskseks mõtteks mõistliku rahakasutuse. Eelmisel aastal juhtis järgmise perioodi raha planeerimist rahandusministeerium, kes koostöös teiste ministeeriumide ning katusorganisatsioonidega on välja sõelunud kõige enam rahastamist vajavad suunad.
Käesoleval, 2013. aastal jätkuvad detailsemad arutelud ning usutavasti kaasatakse neisse rohkem vabaühendusi.
