Inimese aju on veider. Ebameeldiv vaatepilt ja sellega kaasnev lämmatav lehmasitahais võiks ju edaspidiseks jätta negatiivse mälestuse, aga mulle seostub see hoopis meeldivaga. Lihtsalt mu tädi oli väga tore ja hea inimene, ning iga kord, kui mõne lauda uksest sisse astun ja tunnen veiste odööri, meenub tädi. Ehk siis sõnnikuhaisul on minu jaoks positiivne emotsioon. Natuke imelik, aga nii on.

Hiljuti leidsin sõnnikuhaisust veel ühe positiivse loo. Nimelt tuli San Franciscos tegutsev idufirma Mango Materials ideele, kuidas veiste kõhugaasi ära kasutada.