TUTTAV TUNNE: Nõukogude aja koolkond

Suve keskel puutusin kokku probleemiga, millest naljaga pooleks arenes välja mõtisklus, et kes ma siis õigupoolest olen.

Nimelt avastasin kodunt väljudes, et korteriukse lukk ei tööta. Pistad võtme seestpoolt sisse – nagu töötab. Pistad väljastpoolt, käib südamik niisama ringi. Tegelikult polnuks see tavalise luku puhul probleem – mu korteril on nimelt teine uks veel ees. Küll naabritega kahe peale ja naabrid on mul viisakad inimesed. Minu lukk on aga selline, et ust väljastpoolt lahti ei saa. Nii sees kui väljas on lingi kohal küll pööratavad nupud, kuid see välimine lukukeelt ei pööra. Pöörab ainult võti. Nüüd ei pööranud seegi.

Ja nii jõuamegi päris probleemini. Kuidas edasi käituda? See pole niisama lihtne küsimus, vaid suisa olemuslikku laadi. Kas, ütleme siis omajagu lihtsustades, lääne inimese kombel, kes ostab ümbritsevast keskkonnast teenuse, või nõukogude kodaniku moel, kes elab autarkilises barterühiskonnas?