Vastulause: Igas pulmas peigmees ja igal matusel kadunuke!
Eelmise nädala Maalehet avaldas majandusgeograaf Hardo Aasmäe ja ajakirjaniku Peeter Kümmeli arvamusartikli „Pole Poola jonni ega Leedu isekust“. Artiklis sõnavad autorid, et Harju maavanem Ülle Rajasalu püüab eksitavalt väita, et trassi valik on otsustatud üldplaneeringu „Eesti 2030+“ käigus. Majandusgeograaf võiks vahet teha üldplaneeringu ja üleriigilise planeeringu vahel.
On teatud liiki inimesi, kes alati püüavad kaasa rääkida ükskõik missugusel teemal. Oma arvamuse avaldamine on iga inimese õigus, kuid kasutades oma kirjutistes konkreetseid nimesid, peaks tundma fakte või viima ennast õigete asjadega kurssi. Paraku tekib mulje, et fakte kontrollimata on arvamuslugudes kõik lubatud. Nende arvamusartiklit lugedes on minul tekkinud küll arusaam, et soovitakse lihtsalt olla oma arvamustega „igas pulmas peigmees ja igal matusel kadunuke“!
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse poolt 2012. aastal, ütleb selgesõnaliselt, et lähiajal tuleb maakondade teemaplaneeringute abil valida moodsa ja kiire põhja-lõunasuunalise raudteetrassi (Rail Baltic) asukoht. Tallinnast piirkiirusel 240 kilomeetrit tunnis võimalikult otse lõunasse kulgev rong viiks inimesed kiiresti ja mugavalt Riiga (umbes kahe tunniga) ja vajadusel sealt edasi. Kahe tunniga Riiga ei saa, kui planeerida Rail Baltic raudteetrass läbi Tapa-Tartu-Valga (vt AECOMI uuring 2011). Lisaks on üleriigilises planeeringus joonisel number 7 „Transpordivõrgu põhistruktuur Eestil 2030“ selgelt näha, et raudteetrass kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis on kavandatud Tallinnast otse lõunasse läbi Rapla-Pärnu Riia suunas, mitte läbi Tapa-Tartu-Valga. Raudtee on põhimõtteliselt ainsaks maismaatranspordi liigiks, mis võimaldab vähendada meie reisimiseks kuluvat aega. Selline raudtee konkureerib lühematel vahemaadel edukalt õhutranspordiga (näiteks Riiga 4 tunni asemel 2-ga). Meie maanteedel ei ole võimalik kiirust samal määral ja sama ohutult suurendada.
