VÕIB VÕI EI VÕI

Muidugi mõtlen ma võist. Võib või mitte. Kes siis ei mõtleks. Kõik mõtlevad. Vaatavad hinda, nutavad ja ostavad ning meedia ajab võipaanika osas muudkui hagu sellesse lõkkesse. Või – mu arm.

Inimesed viskavad nalja. Kiruvad, aga ikka panevad kolm pakki võid ostukorvi. Kui keegi ei näe. Juba hakatakse kokku ostma ka margariini, võideid, toorjuuste. Isegi juhul, kui seda otseselt ei vajata ega tarbita.

Juba räägivad pagarid võid sisaldavate saiakeste hinnatõusust poole võrra, kohe kerkib rekordhinnale ka juust, piimaliiter on suvega ligi 50 senti kallinenud. Prantsusmaal olla croissant’id löögi all ja pagarite mäss kerkimas. Globaalse tarbimise lumepall muudkui veereb.

Kas need, kes seda piima aasta tagasi eelmiste, pea olematute hindadega kokku ostsid ja piimapulbriks töötlesid, on nüüd sõna otseses mõttes või sees? Ja seltskonnadaamid hakkavad nüüd taas piimavannides suplema? Ikkagi luksus.